Kirjatööde koostamise lühijuhis

Märkus: siintoodu kehtib lühemate kirjatööde (näiteks ITSPEA kirjatööd) kohta. Diplomi- ja kraaditööde kohta võiks pigem vaadata juhendamise lehte.

Kirjatööde koostamisel peaks silmas pidama järgmisi punkte:

• PÕHIMÕTE NR 1: kui õppejõud lööb tööst suvalise lause (mis ei ole selgelt väljatoodud ja korrektselt viidatud otsene tsitaat) mõnda Interneti otsimootorisse ja leiab selle täpselt samal kujul veebist, siis töö kuigi palju punkte ei saa. Kui tööst suurem osa või kogu töö leidub samal kujul Internetis, siis on kogu aine tulemuseks 0.
• Kirjutada tuleks heas keeles ja ühtses väljapeetud stiilis. Mõõdukas slängikasutus on asjakohaste teemade käsitlemisel lubatud (kuid mitte igal pool!), kuid kindlam on kasutada kirjakeelt.
• Töö maht on üldiselt 5-10 lk (NB! Alampiir kehtib "puhta sisu" kohta - tiitelleht, sisukord jms sinna juurde). Väikesed kalded on lubatud, kuid töö, kus on mahu saavutamiseks kasutatud kahekordset reavahet ja 14-punktilist tähesuurust, jätab väga lahja mulje.
• Töö esitamisel elektroonilisel kujul on eelistatud vabad dokumendivormingud (OpenDocument, standardne HTML, tavatekst), sobib ka PDF. Hädakorral kõlbab Microsofti vanem .DOC-vorming, nende uus OOXML (.docx) on vastuvõetav vaid erijuhtudel.
• Töö peaks olema korrektselt vormistatud. Töö algab tiitellehega (sellel on õppeasutuse nimi, autori nimi ja eriala ja/või rühma kood ning alaservas "Tallinn aastaarv"), sellele võib järgneda sisukord (nii väikese mahu puhul pole see aga kohustuslik), seejärel tuleb sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte ja kirjanduse/viidete loetelu.
• Töö peaks olema loogilise ülesehitusega. Hea oleks saada tööst ülevaade vaid sissejuhatust ja kokkuvõtet lugedes.
• Viitamissüsteem ei ole üheselt määratud (võib kasutada erinevaid), kuid viitamine peaks olema selge ja eristatav autori enda mõtetest. Lihtne lahendus on kasutada töö lõpus nummerdatud allikatenimestikku ning töö sees sulgudes olevaid numbreid. N: "Peter Norton (3) on kirjutanud nii: ...."
• Allikaid peaks olema vähemalt 3-4. Vähemate puhul jääb autori panus mõtete kokkusobitajana liiga väikeseks (copy ja paste oskamises pole nagunii põhjust kahelda).
• Wikipediat allikate seas ei kasutata ja sinna ei viidata (v.a. juhul, kui teemaks on Wikipedia ise). Wikipedia, nagu ka teised entsüklopeediad, on olemuselt juba referaat - referaadi refereerimine ei ole hea idee. Wikipediat kasutatakse a) esmase ülevaate saamiseks teemast, b) allikate leidmiseks (kasutatakse seda materjali, millest Wikipedia artikkel on koostatud - need viited asuvad iga artikli lõpus).
• Töö peamine mõte peaks olema selgelt esile toodud.

Tagasi Kaku Akadeemia esilehele

Back to the Academy front page

1995-2023 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.

1995-2023, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.