NB! Kes kiiresti vaid loengumaterjale otsib, siis need on siin.
... on endise EIK traditsiooniliselt kõige pikema nimega õppeaine, mis on kolledži kavas olnud juba alates selle teisest tegutsemisaastast ehk 2001. aasta sügissemestrist. Kursus on osutunud üsna edukaks ning seetõttu on see nüüd ka Tehnikaülikooli õppekavades - sügiseti IT süsteemide arenduse (IADB) päevaõppe kohustusliku ainena, kevadeti aga IADB kaugõppele kohustusliku ning IT süsteemide administreerimise (IAAB) õppekava valikainena, lisaks on sama kursuse ingliskeelne variant ainekoodiga ICS0006 kavas kohustusliku ainena küberturbe tehnoloogiate õppekavas..
Selle nime taga peitub omapärane soust võrgu- ja häkkerikultuurist, IT ajaloost, võrgupsühholoogiast ja veel muustki sarnasest. Asja mõte oleks teadvustada (tulevasele) arvutiässale, et tema (ka puhttehnilisel) tegevusel on olemas ka ühiskondlik dimensioon. Sageli aitab ka mingi tehnilise küsimuse ühiskondlike tagamaade tundmine leida parima lahenduse. Teiseks, praktilisemaks mõtteks on treenida arvutiinimeste eneseväljendusoskust - just tehniliste erialade juures kipub see pahatihti unarusse jääma (seda nii suulise kui kirjaliku poole pealt).
Märkus: ITSPEA maht ja ainekood on aastatega korduvalt muutunud - takkajärgi (VÕTA jms) sooritajad peaksid tegema selgeks, millist versiooni nad teevad!
Alljärgnevad tabelid on alates 3. õppenädalast (12.09) avalikus veebis, ent väikese privaatsuskaitsena parooli all. Parooli sai kursuse avaloengus. Tabelite päistes on kirjas ka seisu kuupäev. Punkti- ja osalemise tabelid on privaatsuse huvides avaldatud ainult õppekoodide järgi ning Kristjan Karmo seminaride infot uuendatakse seal kord nädalas neljapäeviti (jälgige tabelite kuupäevi).
14.11.22 - selgusid lisaseminaride ajad, need toimuvad esmaspäeval, 12. detsembril kell 12.00-13.45 (peale viimast loengut) ja reedel, 16. detsembril kell 14.00-19.15. Kohaks on tavapärane seminaride ruum ICO-410. NB! Õppejõud on kohal seni, kuni kõik kohaletulnud ettekandetegijad on ära kuulatud - ilma eelneva kokkuleppeta tühjas auditooriumis "aega täis istuma" ei hakkaks.
UUS 24.12.22 - osaluste- ja punktitabelid on nüüd lõplikud (seis enne eksamit), kõik viis rühma peaksid kirjas olema. Kui kellelgi on põhjendatud pretensioone punktide seisu kohta (midagi on puudu), siis tuleks e-kirja teel pöörduda ENNE EKSAMIT enda rühma praktikumiõppejõu poole (rühmadel 13 ja 14/15A Kristjan, ülejäänutel Kaido) ja vaatame asja üle.
NB! Eksamiaegu on kolmepoolsel kokkuleppel (kaks tudengit ja õppejõud) võimalik omavahel vahetada (näiteks tahab keegi kirjutada esseed kella 10 asemel kell 13 ja keegi teine tahab vastupidist varianti). Tuleb omavahel kokku leppida ja siis õppejõudu e-kirjaga teavitada. Suvaliselt teise rühma minna üldiselt ei saa, klassi ei pruugi ära mahtuda.
Varasemate aastate kogemus on näidanud, et võimalikult mitmekesised aine sooritamise võimalused on olnud rahvale igati meeltmööda. Nii on päevaõppes põhimõtteliselt võimalik teenida "suurepärane" juba semestri kestel tehtud tööga, ka eksamit on võimalik sooritada kahel viisil.
Kodutöödeks on ühe aineteemalise vabalt valitud teemaga (mis on soovitav enne kirjutama asumist õppejõuga kooskõlastada!) kirjatöö kirjutamine, sel teemal esitluse (slaidide) koostamine ning avalik ettekanne enda valitud ja õppejõuga kokkulepitud ajal praktikumitunnis (need kujutavad seega endast seminare - loengus räägib peamiselt õppejõud, praktikumides tudengid). Lubatud on ka teise kodutöö esitamine - see võimaldab saavutada hea tulemuse ka ilma eksamit sooritamata. Lisaks on kohustuslik ka retsensiooni esitamine ühe kaasõpilase (vabalt valitud) töö kohta (NB! Töö tuleb küsida autorilt ise, õppejõud ei tohi ilma eraldi kokkuleppeta töid edasi saata).
Tähelepanuks:
Kirjatöö puhul hinnatakse probleemi selgust, loogilist ja põhjendatud käsitlust ning ka vormilist külge (töö vormistus, viitamine jms). Kirjatöö koostamisnõuded on kirjas vastavas lühijuhendis (eriti tasuks arvestada esimest punkti - copy-paste ei ole kirjatöö!). Lisaks on olemas ka Tehnikaülikooli kirjalike tööde juhendid.
Teemaotsingul võib vaadata mõnda võimalikku teemavaldkonda.
NB!! Päevaõppe kõigi kirjalike tööde esitamise viimane tähtaeg on reede, 16. detsember (sügissemestri õppetöö lõpp) (ettekannete kirjatööd tuleks reeglina esitada koos ettekandega, vt eespool). Erijuhtudel (haigus vms) on võimalik pikendust saada, "oih, ei jõudnud" aga ei ole üldjuhul piisav argument.
Tänases kirjus ja inforohkes maailmas tasub eraldi tähelepanu pöörata allikakriitikale - ühe väikese juhendi leiab siit.
Suur ja karvane hoiatus - loomulikult eeldatakse kogu esitatava materjali puhul esitaja autorsust. Kusagilt allalaaditud kirjatöö esitamine enda loomingu pähe on kõrgkoolis suurem eksimus kui mõnigi keskkoolist tulija arvab - kes pääseb vaid konkreetse kursuse nullhindega, võib end veel õnnelikuks pidada. Võimatu ei ole ka eksmatt ehk maakeeles öeldes koolist jalaga saamine. Eespoolöeldu kehtib ka juhul, kui "laenatud" on vaid osa tööst - mängureeglid nõuavad kogu mujalt pärinevale materjalile viitamist. Selle kohta leiab lähemat infot siit.
Esitlus peaks tooma esile olulise, olema mitte liiga üldsõnaline ega ka mitte ülidetailne, vormiliselt korrektne ja viisaka kujundusega.
Suulise ettekande juures hinnatakse materjali selget ja loogilist esitust ning ammendavaid vastuseid esitatud küsimustele, kuid mõnevõrra ka esinemiskindlust ja -stiili.
Retsensioon peaks hindama kirjutaja teema olulisust ja selle püstitust, teemaarendust ja argumentatsiooni ning ka vormilist külge. Mõned juhised on siin.
Ettekande tegemise kohta on mõned juhtnöörid saadaval siit.
Esimene (kohustuslik) kirjatöö annab kuni 25 punkti, esitlus kuni 10 ja esinemine kuni 15 punkti. Teise töö puhul on numbrid vastavalt 20, 5 ja 10. Retsensioon annab kuni 10 punkti.
Märkus: keelelise vormistuse nõuded on leebemad neile, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Soovi korral on mitte-eesti emakeelega tudengitel võimalik lasta näiteks ettekande slaidid õppejõul enne ettekannet keele osas üle vaadata (palun eelnevalt kokku leppida).
Kirjatöö asemel on eelneval kokkuleppel õppejõuga võimalik esitada ka kas a) mingi vaba tarkvara korrektne kasutusjuhend või b) eestikeelse Vikipeedia korrektselt vormistatud ja piisava mahuga artikkel.
Veel üheks punktiteenimisvõimaluseks on kajastada kogu kursuse tööd ajaveebis ehk blogis. Võib avada nii uue blogi kui luua olemasolevasse eraldi rubriigi. Kajastada võiks nii õppetööd (NB! Konstruktiivne kriitika õppejõu ja -töö aadressil on teretulnud, argumenteerimata õiendamine stiilis Kakk on jobu eriti ei ole) kui ka muud asjakohast, näiteks ainega seonduvaid kolledzhi üritusi või IT-uudiseid laiast maailmast (soovitavalt ikka omapoolse vaatenurgaga). Täispunktidena arvesseminev maht oleks ca 10 postitust semestri jooksul. Ajaveebi eest võib saada kuni 10 punkti (seega jäme reegel on "1 postitus = 1 punkt"), kuid selle esitamine on vabatahtlik (nagu 2. kodutöö puhul).
Kõige viimaks on võimalik teenida punkte ka kursuse teemadega seonduvaid raamatuid lugedes ja retsenseerides. Võimalik on retsenseerida 1-2 raamatut, kuni 5 punkti raamatu eest (seega kokku kuni 10). Retsensiooni ligikaudne pikkus on 1 lk, see peaks andma lühiülevaate nii raamatust (pealkiri, autor, ilmumisaeg) ja selle põhisisust kui ka lugejapoolse argumenteeritud hinnangu. Põhimõtteliselt on võimalik esitada raamaturetsensioon ka põhikirjatöö asemel (tehes selle peale slaididega ettekande), kuid see vähendab võimalikku kogusummat (kuna ühe töö eest kaks korda punkte ei saa).
Lisaks kõigele eespoolmainituile on õppejõul õigus anda ülesannete hea lahendamise, seminaris aktiivse kaasatöötamise jms. eest boonuspunkte, tüüpiliselt 1-3 korraga. Boonuspunktide maksimumarvuks on üldjuhul 10.
Ja viimaks on võimalik sel korral teenida kuni 5 lisapunkti (boonuspunktide arvestusse) sellega, et tehakse enda ettekanne kaugosalusroboti abil - vt lähemalt allpool.
Punktid teisenduvad hindeks järgnevalt (sama süsteem kehtib ka paljudes muudes TTÜ ainetes):
Eksam annab selles õppeaines kuni 40 punkti.
Nagu skaalalt näha, on eksami sooritamine ilma kodutöödeta võimatu (ja nii rikkaliku punktiteenimisvõimaluse olemasolu korral on täiesti tühjalt eksamile tulev tegelane ikka totu küll :P ).
Eksami sooritamiseks on kaks võimalust:
NB! Eksamil saadud punktid liidetakse olemasoleva punktisummaga - seega ei saa eksami tulemus mõjutada üldist tulemust negatiivses suunas. Näide: tudeng tuleb eksamile, tal on eelnevalt kogutud 57 punkti. Eksamil ta asja eriti ei jaga ja vastab ära vaid ühe küsimuse, teenides 4 punkti. Ehkki eksami tulemus on väga kehv, annab lõpptulemus siiski välja 57 + 4 = 61 punkti ehk hinde 2 alampiiri.
IT kolledžis asutati 2022. aasta alguses CreativityMatters ehk IT-didaktika uurimisrühm, mis muuhulgas tegeleb ka kaugosalusrobotite (telepresence robots) uurimisega. Seetõttu on sel korral võimalik saada kuni 5 õppeaine boonuspunkti, kui teha enda tavapärane seminariettekanne roboti vahendusel ning täita pärast ära vastav tagasisideküsitlus (sellest oli juttu juba semestri algul, kuid nüüd on asi konkreetsem). Kohti on piiratud arv, vt allpool.
Lisaks sellele ilmub õppejõud ka ise igas seminarirühmas ühel korral tundi roboti abil - ajaks on iga rühma 6. seminar:
(Märkus: IADB14/15B rühmas lükkus õppejõu robotiseminar edasi, kuna 17. novembril oli ühel tudengil vaja olude sunnil ise kaugelt esineda.)
Nendesse seminaridesse esialgu robotiga ettekandeid ei plaaniks, teistes võiks toimuda roboti abil iga kord kuni üks ettekanne. Kuna 11. rühmas jääb 5. seminar (26.10) õppejõu lähetuse tõttu ära, siis saab selles rühmas robotit proovida kuni 2 inimest, teistes rühmades kuni 3 inimest.
Soovijad saavad end õppejõu juures kirja panna (võib küsida otse või saata e-kirja). Esimesena küsija saab aja endale - kui aga peaks tulema palju rohkem soovijaid, siis võib kaaluda ka mitut robotiettekannet seminaris ja/või lubada neid ka seal, kus ka õppejõud on robotis.
Registreerunud soovijatega lepime kokku sobiva aja enne ettekannet (ca pool tundi) robotiga tutvumiseks ja ettekande harjutamiseks.
NB! Robotiga ettekande tegija peaks saatma enda slaidid eelnevalt kindlasti õppejõule, kes siis ettekande ajal neid enda arvutist näitab ja vastavalt esineja soovile ekraanil vahetab.
NB! Ka sel aastal lähevad õppeinfosüsteemi vaid lõpphinded, vahetulemused avaldame eraldi tabelitena (vt viiteid eespool - alates 3. õppenädalast, kui osalejaskond on "paika loksunud").
Tagasi Kaku Akadeemia esilehele
Back to the Academy front page
1995-2024 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.
1995-2024, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.