IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

ARHIIVIKOOPIA

NB! Kes kiiresti vaid loengumaterjale otsib, siis need on siin.

... on endise EIK traditsiooniliselt kõige pikema nimega õppeaine, mis on kolledži kavas olnud juba alates teisest tegutsemisaastast ehk 2001. aasta sügissemestrist. Kursus on osutunud üsna edukaks ning seetõttu on see nüüd ka TTÜ õppekavades - IT süsteemide arenduse (IADB) ja administreerimise (IAAB) bakalaureuseõppes ja IT süsteemide analüüsi ja kavandamise (IAAM) magistriõppes.

Selle nime taga peitub omapärane soust võrgu- ja häkkerikultuurist, IT ajaloost, võrgupsühholoogiast ja veel muustki sarnasest. Asja mõte oleks teadvustada (tulevasele) arvutiässale, et tema (ka puhttehnilisel) tegevusel on olemas ka ühiskondlik dimensioon. Sageli aitab ka mingi tehnilise küsimuse ühiskondlike tagamaade tundmine leida parima lahenduse. Teiseks, praktilisemaks mõtteks on treenida arvutiinimeste eneseväljendusoskust - just tehniliste erialade juures kipub see pahatihti unarusse jääma (seda nii suulise kui kirjaliku poole pealt).

2017. aasta sügissemestril toimub paralleelselt kursuse traditsiooniline auditoorne (loengud ja seminarid) versioon statsionaarõppe tudengitele ning e-variant analüütikutele ja kaugõppuritele.

Lühiinfo

Märkus: ITSPEA maht ja ainekood muutuvad kolmandat aastat järjest - takkajärgi tegijad peaksid tegema selgeks, millist versiooni nad teevad!

Aine korraldus

Eelmiste aastate kogemus on näidanud, et võimalikult mitmekesised aine sooritamise võimalused on olnud publikule igati meeltmööda. Nii on statsionaarõppes põhimõtteliselt võimalik teenida "suurepärane" juba semestri kestel tehtud tööga, ka eksamit on võimalik sooritada kahel viisil.

Kodutöödeks on ühe aineteemalise vabalt valitud teemaga (mis tuleks enne kirjutama asumist õppejõuga kooskõlastada!) kirjatöö kirjutamine, sel teemal esitluse (slaidide) koostamine ning avalik ettekanne oma valitud ajal praktikatunnis (praktikatunnid kujutavad endast seega eelkõige seminare - loengus räägib õppejõud, praktikumides tudengid). Lubatud on ka teise kodutöö esitamine - see võimaldab saavutada hea tulemuse ka ilma eksamit sooritamata. Lisaks on kohustuslik ka retsensiooni esitamine ühe kaasõpilase (vabalt valitud) töö kohta.

Tähelepanuks:

Kirjatöö puhul hinnatakse probleemi selgust, loogilist ja põhjendatud käsitlust ning ka vormilist külge (töö vormistus, viitamine jms). Kirjatöö koostamisnõuded on kirjas vastavas lühijuhendis (eriti tasuks arvestada esimest punkti - copy-paste ei ole kirjatöö!). Lisaks on olemas ka EIK kirjatööde juhend.

Kellel ideedest puudus, võib vaadata mõningaid tarkade meeste ja naiste kirjutisi.

Kui ikka ei leia, siis võib vaadata mõnda võimalikku teemavaldkonda.

NB!! Statsionaarõppe kõigi kirjalike tööde esitamise viimane tähtaeg on reede, 22. detsember (sügissemestri õppetöö lõpp) (ettekannete kirjatööd tuleks reeglina esitada koos ettekandega, vt eespool). Erijuhtudel (haigus vms) on võimalik pikendust saada, "oih, ei jõudnud" " aga ei ole üldjuhul piisav argument.

Suur ja karvane hoiatus - loomulikult eeldatakse kogu esitatava materjali puhul esitaja autorsust. Kusagilt allalaetud kirjatöö esitamine enda loomingu pähe on kõrgkoolis suurem eksimus kui mõnigi keskkoolist tulija arvab - kes pääseb vaid konkreetse kursuse nullhindega, võib end veel õnnelikuks pidada. Võimatu ei ole ka eksmatt ehk maakeeles öeldes koolist jalaga saamine. Eespoolöeldu kehtib ka juhul, kui "laenatud" on vaid osa tööst - mängureeglid nõuavad kogu mujalt pärinevale materjalile viitamist. Selle kohta leiab lähemat infot siit.

Esitlus peaks tooma esile olulise, olema mitte liiga üldsõnaline ega ka mitte ülidetailne ning olema vormiliselt korrektne ja hea kujundusega.

Suulise ettekande juures hinnatakse materjali selget ja loogilist esitust ning ammendavaid vastuseid esitatud küsimustele, kuid mõnevõrra ka esinemiskindlust ja -stiili.

Retsensioon peaks hindama kirjutaja teema olulisust ja selle püstitust, teemaarendust ja argumentatsiooni ning ka vormilist külge. Mõned juhised on siin.

Ettekande tegemise kohta on mõned juhtnöörid saadaval siit.

Esimene (kohustuslik) kirjatöö annab kuni 25 punkti, esitlus kuni 10 ja esinemine kuni 15 punkti. Teise töö puhul on numbrid vastavalt 20, 5 ja 10. Retsensioon annab 10 punkti.

Märkus: keelelise vormistuse nõuded on leebemad neile, kelle jaoks eesti keel ei ole emakeel. Soovi korral on mitte-eesti emakeelega tudengitel võimalik lasta näiteks ettekande slaidid õppejõul enne ettekannet keele osas üle vaadata (palun eelnevalt kokku leppida).

Kirjatöö asemel on eelneval kokkuleppel õppejõuga võimalik esitada ka kas a) mingi vaba tarkvara korrektne kasutusjuhend või b) eestikeelse Vikipeedia korrektselt vormistatud ja piisava mahuga artikkel.

Veel üheks punktiteenimisvõimaluseks on kajastada kogu kursuse tööd ajaveebis ehk blogis. Võib avada nii uue blogi kui luua olemasolevasse eraldi rubriik. Kajastada võiks nii õppetööd (NB! Konstruktiivne kriitika õppejõu ja -töö aadressil on teretulnud, argumenteerimata õiendamine stiilis Kakk on jobu eriti ei ole) kui ka muud asjakohast, näiteks ainega seonduvaid kolledzhi üritusi või IT-uudiseid laiast maailmast (soovitavalt ikka omapoolse vaatenurgaga). Täispunktidena arvesseminev maht oleks ca 10 postitust semestri jooksul. Ajaveebi eest võib saada kuni 10 punkti, kuid selle esitamine on vabatahtlik (nagu 2. kodutöö puhul).

Kõige viimaks on võimalik teenida punkte ka raamatuid lugedes ja retsenseerides. Võimalik on retsenseerida 1-2 raamatut, 5 punkti raamatu eest (seega kokku 5-10). Raamatu võib valida juba mainitud lugemisnimekirjast, kuid soovi korral on võimalik pakkuda välja ka muid ainega haakuvaid teoseid. Retsensiooni ligikaudne pikkus on 1 lk, see peaks andma lühiülevaate nii raamatust (pealkiri, autor, ilmumisaeg) ja selle põhisisust kui ka lugejapoolse argumenteeritud hinnangu. Põhimõtteliselt on võimalik esitada raamaturetsensioon ka põhikirjatöö asemel (tehes selle peale slaididega ettekande), kuid see vähendab võimalikku kogusummat (kuna ühe asja eest kahe asja punkte ei saa).

Lisaks kõigele eespoolmainituile on õppejõul õigus anda ülesannete hea lahendamise, seminaris aktiivse kaasatöötamise jms. eest boonuspunkte, tüüpiliselt 1-3 korraga. Boonuspunktide maksimumarvuks on üldjuhul 10.

Punktid teisenduvad hindeks järgnevalt (sama süsteem kehtib enamikus ainetes):

Eksam annab kuni 40 punkti.

Nagu skaalalt näha, on eksami sooritamine ilma kodutöödeta võimatu (ja nii rikkaliku punktiteenimisvõimaluse olemasolu korral on täiesti tühjalt eksamile tulev tegelane ikka totu küll :P ).

Eksami sooritamiseks on kaks võimalust:

NB! Eksamil saadud punktid liidetakse olemasoleva punktisummaga - seega ei saa eksami tulemus mõjutada üldist tulemust negatiivses suunas. Näide: tudeng tuleb eksamile, tal on eelnevalt kogutud 57 punkti. Eksamil ta asja eriti ei jaga ja vastab ära vaid ühe küsimuse, teenides 4 punkti. Ehkki eksami tulemus on väga kehv, annab lõpptulemus siiski välja 57 + 4 = 61 punkti ehk hinde 2 alampiiri.

Õppematerjalid

...on vastavalt loengute toimumisele (ilmuvad vahetult enne või hiljemalt peale loengut samal päeval) siin - vaba tarkvara ja avatud standardite pooldajana ei pea Kakk õigeks õppematerjali sulgemist paroolide ja muude "pidurite" taha. Küll aga jäävad seadusest tulenevalt privaatseteks andmeteks ettekannete tulemused ja hinded.

Sel korral lähevad õppeinfosüsteemi vaid lõpphinded, vahetulemused avaldasime eraldi onlain-tabelina. Järgmisest aastast saab loodetavasti kogu õppeinfo ÕISist kätte.


Tagasi Kaku Akadeemia esilehele

Back to the Academy front page

1995-2024 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.

GNU FDL Creative Commons BY-SA 3.0 Estonia

1995-2024, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.