Allikakriitikast

(tasub vaadata ka teisi juhendeid)

Viimati muudetud 04.09.19

Tänapäeval räägitakse palju "tõejärgsest ajastust", mida võiks iseloomustada ka lausega "oluline ei ole mitte pikalt mõtlemine, vaid kõvasti karjumine". "Karjujaid" on kahjuks võimalik kohata nii raamatutes, massimeedias kui veebis, mistõttu kriitilise mõtlemise tähtsus on veelgi kasvanud. Infouputuses aitab teed leida allikakriitika - selle üheks võimalikuks väljendusviisiks on pakutud üks laheda ingliskeelse lühendiga test, mida allpool veidi tutvustatakse.

CRAAP test

Ajakohasuse juures tuleks muuhulgas arvestada järgmisi punkte:

Kindlasti tuleks veebi puhul arvestada üht olulist lisaallikat - Interneti Arhiivi ja seal sisalduvat Tagasivaatemasinat (Wayback Machine), mis sisaldab väga paljude kunagi eksisteerinud veebilehtede koopiaid eri aegadest. Mõne lehe puhul on säilinud versioone vaid mõni üksik, omaaegsete populaarsete lehtede koopiaid on aga tehtud mitmete aastate lõikes üsna väikeste vahedega. Nii mõnigi leht on aga muutunud väga kiiresti ning oluliseks muutub ka ajahetk, millal loodud tõmmist me vaatame.

Ja lõpuks sõltub ajakohasus ka kasutusvaldkonnast. On teemasid, mis ajas kuigivõrd ei muutu või muutuvad aeglaselt (näiteks mitmed klassikalise kirjanduse ja kunsti käsitlused), samas suur osa tehnoloogiavallast on väga dünaamiline.

Asjakohasuse puhul võiks silmas pidada näiteks järgnevat:

Märkus: isegi juhul, kui esmapilgul tundub mingi materjal meie probleemi lahendamiseks sobivat "nagu rusikas silmaauku", tasub siiski alati täiendavalt ringi vaadata (nagu poes käies ei tasu osta kohe esimest kaupa, millele pilk peatuma jääb). Vahel võib mõni materjal olla hästi kirjutatud, ent lähemal uurimisel sisaldab näiteks väiteid, mille kohta valdav enamik muid allikaid jääb eriarvamusele. Sel juhul aga peaks uurimine olema veel eriti põhjalik - ka suur hulk ühel meelel olevaid allikaid võib vahel eksida!

Tõsiseltvõetavus algab kindlasti autorist - autori info puudumine on üldjuhul miinuseks ning peaks tegema lugeja ettevaatlikuks. Samas on ka mitmeid olukordi, kus anonüümsus on selgelt põhjendatud (näiteks erinevad "vilepuhumise" ehk suurematest sigadustest teavitamise juhtumid, samuti paljud teemad totalitaarsemat sorti ühiskondades). Kui autor on teada, tasub uurida tema suhet uuritava probleemivaldkonnaga (vt ka motiivide teemat allpool). Eriti oluline on see tänapäeva massimeedias, kus piirjooned erinevate arusaamade ja ilmavaadete vahel meediakanalite lõikes on hägusemad kui varem - kui umbes poole sajandi eest oli üldiselt läänemaailmas teada, millise maailmavaate esindaja üks või teine meediakanal on, siit tänapäeval tuleb vaadata ka konkreetse autori tausta.

Lisaks autori taustast tulenevale võimalikule kallakule tuleks püüda välja selgitada ka kirjutaja pädevus. Kas autor on piisavalt pädev kõnealust teemat arendama? Paraku leiab tänase Eesti massimeediast nii mõnegi "pärli", mille puhul on väga raske seisukohta võtta, kas tegu on tõsimeeli avaldatud uudise või huumorirubriigiga (näiteks räägib see Postimehe artikkel "toimunud 360-kraadisest täispöördest" ühe inimese karjääris...).

Peale autori on oluline ka infokanal ja selle motivatsioon. Kellele kuulub info avaldanud ajaleht või veebiportaal? Kas on tegemist ärilise või mitteärilise sisuga? Kas on selgelt näha millegi propageerimist (tüüpnäideteks on mitmesugused erinevad agressiivsed ideoloogiad, sh poliitika ja religiooni valdkondadest; viimasel ajal püüavad need sageli varjata end teaduse, tervisekäitumise, eetika või lihtsalt viisakuse maskide taha)? Veebiallikate puhul tasub pöörata tähelepanu ka domeeninimele, kus vaadeldav materjal on avaldatud - ka Eesti veebis on paraku kohti, mille puhul juba domeeninime nägemine sunnib loetavasse skeptiliselt suhtuma.

Täpsus algab avaldatud info juures selgelt äratoodud päritolust: "kasutati neid-ja-neid allikaid". Tõsi, ka puhtatõuline arvamuslugu (kui ta on selgelt sellisena esitatud) on mitmetel juhtudel sobiv allikas (kasvõi inimeste meelsuse ja hoiakute uurimisel). Ent põhjapanevaid väiteid esitades tuleb ka arvamusloos selgelt näidata, millele need toetuvad. Mida rohkem toetuspunkte, seda parem.

Märkus: kui varasemal ajal võis enam-vähem kindel olla, et teiste teadlaste poolt eelnevalt retsenseeritud teadusartiklina avaldatud info on tõsiseltvõetav, siis täna on kahjuks "tõejärgsus" ka sinna jõudnud. On olemas terve rida nahaalsemat sorti tegelaste asutatud "teadusajakirju" ja "-konverentse", kus reaalne "sõel" praktiliselt puudub ning sobiva summa eest saab avaldada ükskõik mida (isegi arvutiga genereeritud "artikleid", mis tsiteerivad selliseid "teadlasi" nagu Ron Jeremy ja Borat Sagdijev). Seetõttu ei ole teaduslikult kõlav nimi piisav tagatis ning materjal tuleb ikkagi korralikult läbi uurida.

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata ka väljendusviisile. Vahel võib isegi objektiivselt asjalikku teavet sisaldav kirjutis olla kirja pandud niivõrd vigases ja segases keeles, et mõte kaduma läheb. Loomulikult ei ole "on vä"-stiiliga asja teadustekstidesse. Mõnikord on aga kirjutises tuntav emotsionaalne laeng - autor soovib näiteks kellelegi "ära panna" või leebemal juhul on enda teemas nii "kõrvuni sees", et õhin hakkab lugejat häirima. Monotoonne purukuivus ei ole samas samuti hea - mõistliku kesktee leidmine on siin oluline oskus.

Ja viimaks motivatsioon ja tagamõte. Milleks vaatlusalune materjal on avaldatud? Kas lugeja erapooletuks teavitamiseks ("Homme toimub linnas A riigipeade X ja Y kohtumine")? Õpetamiseks ("Pythoni programmides on kohustuslik kasutada koodi treppimist")? Veenmiseks ("Astmeline tulumaks on hea/halb, sest et...")? Lõbustamiseks (mõni vahva anekdoot)? Millegi mahamüümiseks ("Pesupulber N on palju parem kui tavaline pesupulber!")?

Kõik eespooltoodu on täiesti vastuvõetav seni, kuni on selge, millega on tegemist. Probleem tekib aga siis, kui ei ole selge, kas on tegemist faktide edastamise, arvamuseavalduse/veenmise või turunduse/propagandaga. Motiivide väljaselgitamiseks tasub taas uurida nii autori kui infokanali tausta - peaks olema selge, et näiteks kristlikus portaalis avaldatud materjal eeldab Jumala olemasolu uskumist või vähemalt püüab lugejat selles veenda, marksistlik portaal teeb sama klassivõitluse ja "ajaloolise paratamatuse" osas. Mõnel peenemal juhul on ka võimalik olukord, kus mõni infokanal avaldab just nimelt "vaenuliku vaatenurga" esindaja seisukohti, mida aga serveeritakse enda vaatenurgast, vahel ka otseselt "külalise" diskrediteerimise eesmärgil.

Lõpetuseks sobib üks omaaegne anekdoot.

Kalalaeva kapten vihastas mingil põhjusel laeva tüürimehe peale ning kirjutas logiraamatusse: "Täna oli tüürimees maani täis."

Tüürimees luges, mõtles natuke ja kirjutas järgmisel päeval samasse: "Täna oli kapten täiesti kaine."

Küsimus: kumb sadamasse jõudes töölt lahti lasti...?

Kokkuvõtteks: ühelt poolt on infot üha enam, teisalt aga on kasvanud ka "laetud", tagamõtte ja mõjutussooviga info hulk. Seetõttu on kriitiline lähenemine allikatele akadeemilises keskkonnas eriti tähtis.

Edasiuurimiseks:


Tagasi Kaku Akadeemia esilehele

Back to the Academy front page

1995-2019 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.

GNU FDL Creative Commons BY-SA 3.0 Estonia

1995-2019, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.