Viitamisest akadeemilistes tekstides

Üldine rusikareegel mistahes akadeemilise teksti puhul on "Kui ei ole viidatud, on see autori enese tekst" - ja häda autorile, kui ei ole. Kuidas viidata, sõltub paljudest asjadest (õppeasutus, kirjastus, töö liik jne), ent ka kõige kehvem viitamine on kordades parem lahendus kui viitamata jätmine. Ja mida kaugemale inimene õppimisega jõuab, seda suurem on jama, mis tekib viitamise puudulikkuse korral - rebasele andestatav "ämber" võib doktorandile väga halvasti lõppeda.

Viitamissüsteeme on mitmeid ning laias laastus saab neid jagada kaheks:

• Nummerdatud viidetega ehk nn Vancouveri tüüpi süsteemid - kasutatud allikad on nummerdatud ja järjestatud nende kasutuse järjekorras (enamasti töö lõpus asuvas loetelus, aga vahel ka joonealustena lehekülje lõpus) ning teksti sees viidatakse allika numbrile. Number paigutatakse vastava tekstilõigu järele kas sulgudesse või ülaindeksina (viimase variandi üheks tuntumaks näiteks on Wikipedia). Lihtne näide: "Galileo väitis, et Maa on kerakujuline (9)."
• Sulgudes asuvate viidetega ehk nn autor-aasta või Harvardi tüüpi süsteemid - kasutatud allikad on nummerdamata ning järjestatud enamasti autori perekonnanime järgi, teksti sees viidatakse autori nimele ja allika ilmumisaastale. Viide paigutatakse sulgudesse viidatava lause lõppu. Lihtne näide: "Galileo väitis, et Maa on kerakujuline (Hawking, 2011)."

Mõlemas ülaltoodud kategoorias on hulk erinevaid stiile, mis üldiselt erinevad üksteisest vaid allikate loendi esitamise osas (sh kuidas viidatakse raamatutele, ajakirjadele, artiklitele, veebimaterjalidele jne). Eesti kõrgkoolides on levinud APA ehk Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni stiil, samuti MLA ehk Ameerika Moodsate Keelte Assotsiatsiooni stiil. Lihtsamates töödes aga piisab täiesti mõnest lihtsamast Vancouveri stiili variandist.

Tähelepanuks - üldjuhul kehtib lause sees olev viide lause kohta. Pikemate tsitaatide viitamine sõltub konkreetsest viitamissüsteemist, kuid reeglina tasub selgelt ära määrata viitebloki algus ja lõpp (näiteks alustades blokki "NN on väitnud:" ja lõpetades viitega, näiteks (NN, 2013) ).

See also

• OWL: Purdue Online Writing Lab
• APA Style
• Vancouver Guide (Imperial College London)

Tagasi Kaku Akadeemia esilehele

Back to the Academy front page

1995-2024 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.

1995-2024, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.