HTMLi elementaartase on tõesti lihtne ning arusaadav ka algkoolipõnnile (tõsi, XHTML oma mõnevõrra rangemate nõuetega on korrektse, standardile vastava lehe loomise natuke keerulisemaks teinud). Esmasele suurele rõõmule ning "ahaa!"-elamusele (kujuta ette, ma sain sellega hakkama) järgneb pea alati eufooriaperiood - nagu kassipojal, kes avastab, et tal on küüned. Kõike uut peab ju proovima!
Iga asi hakkab peale algusest ja keegi pole sündinud meister. Ja mõte "ei eksi see, kes midagi ei tee!" kehtib niisamuti. Kui keskkoolide veebiserverid (ja avalikud serverid nagu Zone ja Hot) on täis "Tere, see on minu ülicool kodukas!"-stiilis lehekülgi, pole asi veel eriti hull - koolipoisilt ei peagi profidisaini nõudma. Sama asja jätkumine kõrgkoolis on juba märksa hullem, palka saava informaatiku loomingu jäämine samale tasemele on aga hoopis kurjast. Quod licet Jovi non licet bovi ehk mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale...
Sandis stiilis koostatud veebilehtede kohta võikski kasutada terminit "äkk" (või ka "äka", nagu sõna kuju ÕS-is on toodud; paha väljend poleks ka "veebikaka", kuid see on juba hea maitse piiril balansseerimine.... ) "Äkk" ja "äkker" seostuvad kenasti "häki" ja "häkkeriga", märkides aga ennekõike asja või tegijat, mille/kelle puhul tahtmist on rohkem kui oskusi (võrreldes mingi programmeerimiskeele abil sõnu "äkk" ja "häkk" saame tulemuseks, et "äkk" < "häkk"). Kui tahta veel täpsemat definitsiooni, siis võiks see olla järgmine: äkk on alamõõduline infotehnoloogiline lahendus. Niisiis - tänase jutu teemaks on veebiäkk, äkkveeb ja äkker.
Veebiäkki võib jagada mitmesse kategooriasse:
Nüüd neist liikidest veidi lähemalt.
Graafiline kompott-äkk tekib enamasti juhtudel, kui autor üritab paigutada oma lehele esimesi ettejuhtuvaid pilte (peaasi, et oleks cool). Nii juhtubki, et leheküljel on rahumeelselt kõrvuti Jennifer Lopez (või kestahes parajasti kuum kaunitar), miski 300-seeria bemari ning täiesti tundmatu päritoluga peletis mõnest märulimängust. Iga veebihuvilise (allakirjutanu kaasa arvatud) esimene lehekülg kipub sattuma sellesse kategooriasse - kuid veebibeebi peaks varsti oma pampersitest välja kasvama. Kompott-äki teket lihtsustavaks faktoriks on teinekord ka "näita-ja-klõpsa"-veebiredaktorite näiline kasutuslihtsus - eriti võiks siin mainida MS Frontpage'i, kuid ka Netscape/Mozilla Composerit.
Sedalaadi äkk kipub tekkima ka siis, kui autor üritab ühele ja samale veebilehele (s.t. samasse HTML-faili) toppida mitut omavahel mitteseotud teemat. Seepärast siit ka soovitus - rääkida võib mitmest asjast, kuid soovitavalt eri lehtedel.
Multimeedia-äki alla liigitub lehekülg, mis siputab ja häälitseb asjakohatul moel. Taustaheli, videote ja animatsiooni kasutamine läbimõeldud viisil võib anda leheküljele palju juurde. Samas aga on kindlasti paljudele veebikasutajatele tuttav keset ilusa lehekülje laadimist ekraani keskele ilmuv veateade "Unable to start MIDI" - s.t. kasutajat karistatakse selle eest, et tema arvutis pole helikaarti. Teine näide - kasutaja pannakse võrgust tõmbama Flash Playerit vaid selleks, et näha, kuidas veebilehe autor oma animeeritud pildil kõrvu liigutab. Jabur, aga kahjuks reaalne.
Kultusfilmiks saanud "Matrixi" triloogia lehekülg [L] http://whatisthematrix.warnerbros.com on mõnes aspektis positiivne näide. Kogu muljetavaldaval multimeediaarsenalil on oma mõte - kuid on loodud ka tavalise brauseriga loetav versioon. Põhimõte "info jõuab kõigini, soovi korral saab muud veel lisaks" on arvesse võetud. Tõsi, puht-tekstibrauseri (näiteks Lynxi) kasutaja jääb endiselt enamikust infost ilma. Teine suurfilm LotR (vt allpool) aga ei paku üldse alternatiive.
Üks küsimust tekitav moment on heliklipi kasutamine lehe taustal. See võib olla kuitahes asjakohane ja huvitav, kuid mitmekordsel lehekülastusel (aga ka suurel veebisaidil edasi-tagai saalides ning aeg-ajalt pealehte läbides) muutub kiiresti tüütavaks. Üheks selliseks näiteks võiks tuua teise kuulsa filmitriloogia, "Sõrmuste Isanda" veebilehe [L] http://www.lordoftherings.net.
Seega - mitte igasugune multimeedia ei ole äkk. Äkk tekib siis, kui multimeediat hakatakse kasutajale ette kirjutama.
Kujundusäkk on ilmselt kõige laiem kategooria, mille teke on vahel seotud esitatava materjali läbimõtlemata paigutusega (näiteks ebaloogiliselt, s.o. jutuga mittehaakuvalt paigutatud pildid). Sagedamini aga väljendub see äkiliik mõningate tehnikate kasutamises, mida on juba pikemat aega peetud ebasoliidseks, kuid mille kasutamine siiski teatud veebitegijate ringkonna loomingus domineerib. Enamiku asjatundjate hinnangul käib kujundusäki alla ka brauserispetsiifiliste lehekülgede loomine ("Best viewed with" ehk maakeeli "uppuja päästmine on uppuja enese asi"). Kurb, aga tõsi - kujundusäkk kuulub muude huvitavate võtete kõrval ka Microsofti turundusarsenali, kuna mitmed nende veebi osad olid vahepeal mingi muu brauseriga peale IE loetamatud... (vt [L]http://news.cnet.com/news/0-1003-200-7655334.html).
Kõige kindlam viis kujundusäkki vältida on kasutada selleks ettenähtud validaatoreid, millest osa on eraldiseisvad programmid, mitmed aga vabalt veebist saadaval. Kui ikka validaator annab üsna lühikese veebilehe kohta 51 viga, siis on tegijal ilmselt arenguruumi.
Kujundusäki alla kuuluvad näiteks
Verbaaläki alla kuuluvad leheküljed, mis on koostatud pooleldi kirjaoskamatute inimeste poolt. Kellelgi ei tuleks pähe saata mõnele soliidsele ajakirjale avaldamiseks artiklit, mis on kirjutatud Kärna Ärni või Aiku&Petsi stiilis. Sama asja veebi panek aga ei ole paljudele mingi probleem.
Loomulikult on veebis olemas Kreisiraadio ja muud sarnased, spetsiaalselt pullitegemiseks mõeldud kohad, kus võib ja peabki veidi nihkes stiili kasutama. Kahjuks aga esineb sarnast nähtust üsna kontrollimatult ka igal pool mujal.
Tuleks meeles pidada, et veebis avaldatud materjal
Seega - siinkohal on meil järjekordne võimalus tuletada meelde Neti pikka mälu.
Kirjaviisist - üldine mõte oleks, et see peaks olema võimalikult isikupärane, kuid samas pigem neutraalse keelekasutusega. Üldiselt on iga veebitegija sihiks siiski maksimaalne auditoorium - pigem jätta mingi kitsa sihtgrupi poole pöördumisel mõni nüanss tabamata, kui et riskida arusaamatuste tekitamisega suurema publiku seas. Iseasi on veebileht, mis kohe alguses selgesti sätestab oma tarbijaskonna - sel juhul on erialane terminoloogia ja ka släng lubatav. Hiphopparite või tuumafüüsikute erialakeele kasutamine üldotstarbelise veebi juures on aga äkk.
Üldiselt kipub olema veebilehe sisu ja vorm mingitpidi omavahel seotud: kui vormi pole, siis pole ka sisu ja vastupidi. Tõsi, erandeid leidub - mõnigi poliitilist "mulli" või spämmi piiril reklaami sisaldav leht on vahel päris hästi tehtud (enamasti on siis tegu tellimustööga) ning on ka väliselt tagasihoidlikke, kuid ülisisukaid lehti - väga vähe on aga näiteid lehtedest, kus hea sisu on pandud väliselt äärmiselt maitselagedasse vormi. Inimestel, kellel on teistele midagi asjalikku öelda, on tavaliselt piisav esteetikatunnetus ja ka enesekriitikameel, mis ei lase neil enda poolt serveeritavat väga lahjas pakendis esitada. Loomulikult võib veebileht olla tehtud vaid tegemise pärast (näiteks harjutusena) - siis tuleks seda aga ka kusagil nähtavas kohas selgesõnaliselt teada anda.
Üheks soovituseks sisutuse vastu võitlemiseks on - anna midagi teistele. Olgu see siis tarkvara, mingi konkreetne õpetus (iga inimene tunneb vähemalt üht valdkonda, milles teistele nõu anda) või kasvõi paar ilusat luuletust, lahedat nalja või lihtsat head sõna.
Niisiis, tüüpvead:
See äkiliik esineb juba mõningate kogemustega autorite töödes. Põhiline tekkepõhjus on vajadus küllalt suur kogus materjali kiiresti veebi välja saada, mistõttu ei jää aega lehekülgede jaoks loogilise viidetestruktuuri väljamõtlemiseks, materjali jagamiseks optimaalse suurusega tükkideks jms. Tüüpilised vead on:
Veebikujundaja Vincent Flanders soovitab kasutada lehekülje liigsuuruse määramiseks lihtsat meetodit. Hingake sisse, alustage lehekülje laadimist arvutisse ja hoidke hinge kinni - kui enam hoida ei jaksa, lehekülg aga ikka laeb, on too liialt suur.
Nagu nimigi ütleb, on see äkk tehtud tehnikasajandile kohaselt - masinaga. Jutt on mitmetest programmidest, mis võimaldavad teha veebilehti "lihtsalt ja mugavalt" ekraanil hiirega sebides ning jätavad HTMLi genereerimise arvuti hooleks. Nende peamised Eestis levinud esindajad on järgmised:
Ühine häda igasugu generaatorite juures on veel see, et veebistandard on dünaamiline, muutuv nähtus. Sageli ärivarana loodud genereerimistarkvara aga ei suuda tihti standardi muutumisega sammu pidada - näiteks veel mitu aastat peale XHTMLi kasutuselevõttu teevad mitmed generaatorid ikka eelmisele, HTML 4.01 -standardile vastavaid lehti. Tõsi, standardid on reeglina allapoole ühilduvad, kuid vahel on tulemuseks ka "kahe tooli vahele istumine".
Omaette teema on tänaseks suure osa veebimaastiku taga olevad sisuhaldussüsteemid ehk siis veebilehti serveerivad tarkvaralahendused (siia võiks liigitada ka e-õppes kasutatavad õpikeskkonnad - IVA, Moodle, WebCT jpt). Siin on pilt äärmiselt kirju - näiteks [L] Plone, [L] WordPress jmt kasutavad eraldi "Valid XHTML"-märki, mõni teine keskkond aga (eriti paraku meie kohalike "tegijate" loodud asjad) on täiesti ebastandardsed. Platvormi valikul peaks standardsus olema üks strateegilisi kriteeriume - pikemas perspektiivis võivad ebakvaliteetsed töövahendid anda päris korraliku tagasilöögi.
Eraldi tuleks mainida ka erivajadustega inimeste valdkonda. See, et tänapäeval kasutavad veebi nii pimedad, kurdid kui liikumisraskustega inimesed, ei tohiks enam kedagi üllatada. Küll aga unustatakse sageli üks oluline asjaolu - "tavakodanik" võib vahel standardit ignoreerida, erivajadusega inimese jaoks aga seda luksust tihti pole:
Selle teemaga tasuks lähemalt tutvuda [L] W3C WAI ehk Rahvusvahelise Veebikonsortsiumi Veebi Ligipääsetavuse Algatuse lehel.
Veel üks märkus: Macromedia/Adobe Flash on olnud pikka aega populaarne tehnoloogia ka veebis. Ent tegu on poolkinnise standardiga, mille valmis rakendusi keerukas muuta. Ligipääsetavat Flashi on võimalik luua, kuid see eeldab terve rea erinõuete täitmist - tavaline "naabripoisi tehtud" Flash EI OLE ligipääsetav. Lähemalt võib lugeda sellel teemal [L] siit.
3. detsembril 2009 andis Eesti levinud veebilehtede valideerimine sellise tulemuse:
Isegi arvestades vigade kumulatiivsust (üks kutsub esile teise) on pilt kole. Tuleb tunnustada Microsofti, kelle veeb on firma toodete kehva standardsust arvestades (Frontpage jt) üllatavalt valideeruv.
Ajalooliselt on wiki täiesti vaba muutmisega veebileht, mis tänapäeval ei pruugi enam sobida, kuna imelikke inimesi on Võrgus liiga palju. Paljud wiki-lahendused (sh levinuim [L] MediaWiki) võimaldavad aga paindlikku kasutajahaldust ja õigusteskaalat (sh ka tavapärase vaid haldurite muudetava veebilehe loomist). Mis aga on oluline eelis - võhikutel on mõnevõrra raskem luua ebastandardset sisu.
Lõpuks paar soovitust äki vältimiseks:
Ja veel: ära eelda, et lugejal on
Niipalju siis äkist. Ehk andis see mõtteainet nii häkkerile kui äkkerile... :-)
RAYMOND, E.S. The HTML Hell
FLANDERS, V. Web Pages That Suck
W3C validaator
WebXact
1995-2012, Kaido Kikkas
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga
1995-2012, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia license.
1995-2012, Kaido Kikkas
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga
1995-2012, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia license.