Häkkerid?

ARHIIVIKOOPIA

"Häkker" on vist üks vastuolulisemaid sõnu IT vallas. Vähe on teisi väljendeid, mille üle oleks nii palju diskuteeritud ja millel oleks nii palju erinevaid definitsioone ja eri arusaamu. Selle ingliskeelse sõna esialgne tähendus on ilmselt "puusepp" või "mööblitisler", kuid seda on kasutatud ka raadioamatööride, telefonipättide, ebaseadusliku tarkvara levitajate, programmeerijate ning ka lihtsalt oma ala asjatundjate või andekate "pullivendade" kohta...

Meedia jaoks on häkker tark, ent paha inimene, kes valdab arvutitesse sissemurdmise müstilist kunsti. BBS-kultuurist pärit küberpunkide jaoks on tegu võrguanarhistiga. Ebaseaduslikku tarkvara levitavate warez-d00d'ide jaoks on häkker eelkõige isik, kes suudab koguda suure hunniku värskeimat tarkvara ja siis seda vahele jäämata levitada. Ent ilmselt kõige autoriteetsem seisukoht kuulub inimestele, kes on Interneti arengus olulisimat osa mänginud. See seltskond nimetab häkkeriks oma ala tippspetsialisti, kel on originaalne mõttemaailm, piisav kompetents ning oma arvamus igas asjas. Selline arusaam ei piira häkkeri määratlemist vaid IT-valdkonnaga - hingesugulust tajuda ja nii ka samamoodi tituleerida võidakse ka mõne teise valdkonna inimest (olgu siis tegu muusiku või füüsikuga), kel olemas sarnased iseloomujooned. Eelkõige on aga häkker siiski mingitpidi arvutitega seotud tegelane.

Niisiis on olemas mitmeid arvamusi, kuid siinkirjutaja lähtub eelkõige sellest viimasest lähtekohast. Põhjenduseks võib tuua asjaolu, et just nimelt selle definitsiooni järgi määratletud häkkerid on enim mõjutanud IT arengut - olgu siis tegemist uute standarditega (Ethernet ja Bob Metcalfe, veeb ja Tim Berners-Lee), programmeerimiskeelte (Perl ja Larry Wall, PHP ja Rasmus Lerdorf), operatsioonisüsteemide (Linux ja Linus Torvalds) või revolutsiooniliste ideedega (GNU ja Richard Stallman). Lõhkuda on alati lihtsam kui ehitada - ja seepärast tuleks suurte süsteemide loomist, standardite väljatöötamist ning ideoloogia kujundamist hinnata palju kõrgemalt kui kellegi tagant Windowsi näppamist, uudisegrupis pröökamist või kui tahes nutikalt sooritatud sissemurdmist.

Tõsi, on olemas ka üks "hall tsoon", kus "hack"-tüvega sõna võib tõesti kasutada "nii-ja-naa"-tähenduses (kus hea ja halva piir on teinekord üsna hägune) - see on poliitiliselt või ideoloogiliselt motiveeritud "tehnoloogiline sekkumine", mida inglise keeles tähistatakse sõnaga "hacktivism" (hack + activism). See võib tähendada võitlust repressiivsete võimude või monopoolsete ettevõtete vastu (mis iseloomustab ka klassikalist häkkerikultuuri), kuid ka kaudset või otsest küberterrorismi. Üheks näiteks võiks tuua 2006. aastal toimunud rünnakut EeNETi serveri veebilehtedele, kus algne sisu asendati Lähis-Ida käsitlevate poliitiliste loosungitega.

Terminoloogiast

Kui defineerida häkkerit kui originaalse ellusuhtumisega ja kompetentset spetsialisti, siis kerkib kohe üles küsimus - kuidas eristada selle definitsiooni häkkerit (keda võiks siis nimetada ka "päris" häkkeriks) muudest, kes kasutavad seda nimetust hoopis teistlaadi omaduste ja oskuste kohta? Nii ongi häkkerite seas käibel järgnevad nimetused seltskonna kohta, keda vahel "õnnistatakse" ka kollektiivse tiitliga "alamad eluvormid" (NB! Et eestikeelne arvutisõnastik enamiku siinse seltskonna kohta vasteid ei pakkunud - ka "kräkkerit" ei tuntud ning "häkkeri" all oli leida nii häkkeri kui kräkkeri definitsioon - , siis võttis siinkirjutaja endale vabaduse ise vastav eestikeelne termin välja käia):

Lisaks eespoolkirjeldatud "madalamatele eluvormidele" on häkkeritega seotud veel:

Seega, kui vaadelda sellest vaatenurgast näiteks tuntud noortefilmi "Häkkerid" (Hackers) tegelasi, siis on tegu pigem nohikute, küberpunkide ja veidi ka kräkkerite, phreaker'ite ja skriptijuntsudega - ehkki loodetavasti said neist sellidest mõnestki tulevikus pärishäkkerid. :)

Peamiselt andmeturbega tegelevates ringkondades on kasutusel ka motivatsioonist lähtuvad terminid white hat, grey hat ja black hat. Siin vastab white hat pärishäkkerile, black hat kräkkerile ja grey hat "nii-ja-naa" tegelastele.

Juured ja kujunemine

Alguses olid Tõelised Programmeerijad. Et varajane tarkvara oli riistvarast üsna lahutamatu, olid Tõelised Programmeerijad enamasti elektroonikud ja füüsikud. Üheks parimaks Tõelise Programmeerija näiteks võib pidada Cray suurarvutiseeria loojat Seymour Crayd, kes ühe pealtnägija sõnade kohaselt sisestas enda loodud arvutisse enda loodud operatsioonisüsteemi - paneelitäie nupplülitite abil, kaheksandsüsteemis ja ilma ühegi veata... Tõeliste Programeerijate ajastu kestis arvuti algaegadest kuni 70.-ndate alguseni. See oli pakett-töötluse ajajärk - arvutile anti hunnik materjali ette ja lasti see siis rahulikult läbi närida. Unixi saabumisega 1969. aastal hakkas see periood lõpule jõudma, kuid tänasesse häkkerifolkloori on sellest ajast jõudnud mitmed elemendid, tuntuimana neist Murphy seadused.

Järgmist etappi võiks nimetada "pärishäkkerite" sünniajaks. IT konteksti tuli "häkkeri"-sõna arvatavasti Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist. Esmalt tähistas hack peamiselt andekat tempu (vt. allpool; Levy mainib muuseas ühe sellisena ülikooli peahoone kupli katmist läikiva hõbepaberiga), läbi esimeseks häkkerite kasvulavaks kujunenud Tech Model Railroad Clubi (millest algselt mudelraudtee elektripoolega tegelenud poistest kasvas välja terve plejaad esimese põlvkonna arvutihäkkereid) aga hakkas hack ja hacker üha enam omandama arvutitega seotud tähendust. Tõsi, üheks vanemaks kõrvaltähenduseks (tunnel hacking) tuleb pidada ka omaaegsete tudengite maadeavastusretki MIT ülikoolilinnaku vanade hoonete pööningutele ja keldritesse, sageli avades omavoliliselt ka lukus uksi - siit polegi enam pikk maa phone hacking'u ja computer hacking'uni.

Otseselt IT-välise häki näitena (mis vastaks Jargon File'is toodud ühele võimalikule definitsioonile - creative practical joke ehk maakeeli "nutikas tüng") võiks tuua MIT'i tudengite vempu 20. novembril 1982 toimunud Harvardi ja Yale'i vahelise ameerika jalgpalli mängu ajal. Peale Harvardi teist touchdowni esimesel veerandajal kargas ühe väljakujoone juures maa seest välja pisike must pallike - ja kukkus kasvama ja kasvama. Palli küljele ilmusid suured tähed "MIT". Pall kasvas ligi kahemeetrise läbimõõduga keraks ning läks viimaks hirmsa pauguga lõhki, jättes maha valge suitsupilve. Tunnistajate sõnutsi võitis seeläbi Harvardi ja Yale'i mängu hoopiski MIT. :)

Miks seda peetakse üheks perfektsemaks häkiks ajaloos - esiteks täitis see kõik tõelisele sedalaadi häkile esitatavad nõuded - üllatus, avalikkus, tehnoloogiline taip, ohutus ning heatahtlikkus (polnud suunatud kellegi vastu). Asja taga oli MIT'i korporatsioon Delta Kappa Epsilon, kel oli kulunud selle ettevalmistamiseks lausa nädalaid. Aparaat koosnes ilmavaatlusõhupallist, freoongaasil töötavast tõstukist palli väljalükkamiseks ning tolmuimeja mootorist selle täitmiseks. DKE liikmed külastasid Harvardi staadioni kokku kaheksal ööl kella 1 ja 5 vahel, leidsid kasutamata elektrikaabli ning vedasid ja matsid maasse vajalikud juhtmed sündmuskohani. Sobival ajal tuli kahel DKE liikmel lihtsalt pistik seina panna ja lülitile vajutada. Käsitsijuhtimine võimaldas trikki käivitada sobival ajal, mängu segamata (ameerika jalgpallis tekib jooksuvoorude vahele väike paus) ning hoolsad autorid olid isegi kinnitanud palli külge kirja, mis andis teada, et juhtunu ei ole mingit pidi ohtlik.

Tagantjärele võiks muidugi arvata, et tänases Ameerikas jookseks kohale tohutu hulk eriagente, pandaks toime kapitaalne uurimine ning autorid lendaksid ilmselt ülikoolist välja...

Sel ajajärgul kujunesid ka esimesed meililistid ja kogukonnad, hakkas kujunema omapärane "folkloor". Vastavalt tollasele ARPAnetile kujunesid ka häkkerite koondumiskohad USA ida- ja läänerannikul: MIT, Stanford, UCLA. Unixi loomisega tuli üks põhjapanev muutus - tarkvara muutus liikuvaks ja muutus omaette üksuseks. Unixi häkkerite kogukond eraldus vanemast PDP ja VAX-i seltskonnast ning vanemast häkkerifolkloorist tuntud "ususõjad" Unixi-kasutajate ja "vana kooli meeste" vahel toimusid just sel perioodil. Seitsmekümnendate keskel ilmus veel kolmaski rühmitus - BASICut (Fuhh! Öäk! ütlesid seepeale kõik teised) kasutavad noored häkkerid, kes kasutasid üha enam esile kerkivaid miniarvuteid.

Kaheksakümnendad tõid kaasa murrangu - suur osa seni riigi toel tegutsenud projekte lõpetas töö, Steven Levy poolt "viimaseks tõeliseks häkkeriks" (nimetus, mis õnneks ei pidanud paika) nimetatud Richard Stallman asutas vastukaaluks pealetungivale kommertsile Vaba Tarkvara Fondi ja üritas jätkata vaba tarkvara loomist, keskendudes vaba Unixi (mida ta nimetas GNU ehk Gnu's Not Unix) loomisele. Kommerts-Unixite osas olid peamised konkurendid BSD/Sun ning AT&T, mis hiljem aga üksteisele tunduvalt lähenesid. Tekkiv PC-kogukond läks kohe alguses DOS/Windows -tarkvara kaudu ühe firma diktaadi alla, välistades suure osa häkkerite osaluse selles. Näis, nagu oleks häkkerikultuur sunnitud taanduma tarkvaratööstuse ees.

Mis aga saabus 1991. aastal, on teada. Esmakordselt tekkis reaalne shanss realiseerida Unixi suured võimalused tasuta tarkvarana odava ja laia levikuga riistvara peal. Lisaks Linuxile said samal ajal alguse ka BSD Unixi vabade kloonide loomine - FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD näol.

Põhjuseks, miks Linux saavutas suurema populaarsuse, on ilmselt erinevas arendusmudelis - BSD kloone arendati sarnaselt kommertsprojektidega ühe kinnise, tihedalt omavahel seotud seltskonna poolt (tänaseks on ka BSD-lised läinud üle kogukonnamudelile ja seetõttu on neil kujunenud ka stabiilne kasutajaskond). Linux arenes aga sporaadiliselt kogu fännide kogukonna osavõtul. Linux pani reaalse aluse tervele uuele tarkvaramudelile, mida FSF oli seni suutnud vaid osaliselt välja käia - vabale tarkvarale. Ühtlasi sai uue hoo sisse 60.-ndate vaimu edasi kandev häkkerite seltskond. Kõigile üllatusena on esitatud tõsine väljakutse senistele tarkvaramaailma valitsejatele ning lähitulevik toob ilmselt kaasa hulga huvitavaid arenguid.

MIT häkkerikultuur

Eespool mainitud mudelraudteeklubist kasvas välja terve plejaad esimese põlvkonna arvutiässasid ning hakkas kujunema ka omalaadne kultuurikontekst (mis laenas tublisti "häki" varasematest tähendustest, vt eespool). Siin võiks mainida järgmisi momente:

MIT algne häkkerieetika on Steven Levy poolt võetud kokku järgmistesse punktidesse:

  1. Access to computers - and anything which might teach you something about the way the world works - should be unlimited and total. Always yield to the Hands-On Imperative! (ligipääs arvutitele ja kõigele muule õpetlikule peaks olema totaalne ja piiramatu. Alati rõhuta praktilist kogemust!) - moodustab koos järgmise punktiga vaba infoleviku alustala. Lisaks rõhutab teine pool elulist, reaalset kogemust teoreetilise targutamise asemel.
  2. All information should be free (kogu info peaks olema vaba) - ehkki seda on tõlgendatud erinevalt, on see eeskätt siiski mõeldud erinevate piirangute vastu. Tänapäeva häkkerite vaen DRM-i vastu ongi just tingitud selle punkti rikkumisest.
  3. Mistrust authority - promote decentralization (Ära usalda võimu, vaid pigem detsentraliseeri) - häkkerid pole kunagi eriti armastanud suuri hierarhilisi juhtimissüsteeme, mis piiravad indiviidi vabadust. Nad leiavad, et sama töö saab teha edukamaltki lõdvalt seotud üksuste koostöös.
  4. Hackers should be judged by their hacking, not bogus criteria such as degrees, age, race, or position (häkkereid tuleb hinnata häkkimise, mitte libakriteeriumide nagu diplomi, vanuse, rassi või positsiooni alusel) - siin on arvatud, et häkkerite ükskõiksus välise vastu on paljus tingitud omaaegsest meediumist, nimelt toimus põhiline suhtlus tekstiterminali vahendusel ning inimese määratles tema poolt esitatud tekstiline info.
  5. You can create art and beauty on a computer (arvutiga saab luua kunsti ja ilu) - eespoolmainitud Spacewar ja Bachi fuugasid mängiv arvuti on selle heaks tõestuseks.
  6. Computers can change your life for the better (arvuti võib muuta elu paremaks) - ettenägelik väide, mis leidis üldisemat tõestust alles märksa hiljem.

Häkkerinatuurist

Häkker on arenenud kassist. Või ka ümberpöördult, nagu seda ütleb Eric Raymond: häkkerid eelistavad kasse koertele, kuna kassil on häkkeri loomus. Häkker on iseteadev, veidi elitaarne, kuid samas kohe ka anarhiani demokraatlik - teise inimese positsiooni määrab häkkeri jaoks üksnes tolle iseloom ja teadmised, mitte aga rikkus, välimus või sotsiaalne staatus. Säärane kompromissitus on ilmselt ka põhjuseks, miks rikkaid häkkereid on suhteliselt vähe - sellele aitab kaasa ka terav sotsiaalne õiglustunne, mis sundis näiteks Steve Wozniaki andma suure osa oma Apple'i aktsiapakist nominaalhinna eest kaastöötajatele.

Häkkerid ei taotle sotsiaalset heakskiitu. Häkker on sageli üksik inimene, kuid teisalt ei välista see natuur ka perekonda (võrgufolkloori on ilmunud ka sellised dokumendid nagu Girl's Guide to Geek Guys). Kindlasti ei vali meeshäkker endale kaaslaseks beibet ega rikast ärinaist. Naishäkkerite puhul kohtab välist "üleslöömist" üliharva - pigem meenutavad nad Sandra Bullocki mängitud politseiplikat filmist "Miss Congeniality". Kõige tipuks aga selgub, et nad ei vajagi seda välist aspekti (kui aga peaksid vajama, siis suudavad sarnaselt Sandra Bullocki tegelasega tõsiselt üllatada).

Häkker ei armasta võimu. Väga tihti suhtuvad häkkerid otseselt negatiivselt kõigesse, mis piirab inimese vaba vaimu - olgu siis tegu riigivõimu, kiriku või massimeediaga. Häkkerid võivad omavahel tuliselt kakelda, kuid löövad mõlemad otsekohe hambad sisse neid lahutama läinud politseinikule.

Häkker hindab üle kõige intellekti ja originaalsust. Temast lahtisaamiseks pole kindlamat viisi, kui panna ta, lips (mida on nimetatud ka "kägistusseadmeks, mis takistab vere pääsemist ajju ja kutsub seeläbi esile pöördumatuid muutusi") kaelas, mingisse boksikuubikusse jaburaid rutiinseid ülesandeid lahendama. Samas on loomulikus keskkonnas töötav häkker sageli oma bossi rahaveski - sellest on viimasel ajal ka igasugu suhtekorraldajad aru saanud ning ilmunud esimesed häkkeripidamise õpetusedki.

Niisiis - pole vahet, mis värvi on kass. Peaasi, et ta hiiri püüab.

Kes on häkker?

Eric Raymond pakub kolme kriteeriumi, mis peavad kõik olema täidetud:

  1. suhtumine: "Do you identify with the goals and values of the hacker community?" (kas samastad end häkkerikogukonna sihtide ja väärtustega?) - määrab, kas inimesel on üldse huvi/soovi olla häkker.
  2. tehnilised oskused: "Do you speak code, fluently?" (kas programmeerid vabalt?) - määrab tehniliste teadmiste ja oskuste miinimumi.
  3. staatus: "Has a well-established member of the hacker community ever called you a hacker?" (kas mõni silmapaistev häkkerikogukonna liige on sind häkkeriks nimetanud?) - määrab aktsepteerimise teiste poolt.

Häkkeri arusaamadest

Eric Raymond on toonud välja viis mõtteavaldust, mis enamikku häkkereid ühendavad. Need on järgmised:

1.Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist

Siin on rõhutatud asjaolu, et tasemele jõudmine eeldab pingutust ja pühendumist. Nagu sportlane treenib oma keha, nii peab häkker treenima vaimu. Mõnel juhul eeldab see ka loobumist mõnest meeldivast asjast. Häkker peab uskuma oma võimetesse ja mitte põrkama tagasi esimeselt takistuselt - sammhaaval võib jõuda ka suurte probleemide lahenduseni.

2.Ühtki probleemi ei tuleks lahendada kaks korda.

Häkkerid peavad mõtlemisvõimelist aju ressursiks, mida ei tohi asjatult raisata. Jalgratta uuesti leiutamine on viimane lollus. See käib ka teiste inimeste ajude kohta - vältimaks jalgratta uuesti leiutamist, on iga häkkeri kohuseks jagada oma teadmisi ja infot, et teised häkkerid võiks lahendada juba uusi probleeme. Vaba tarkvara arusaamatult kiire arengu üks võtmeid on ilmselt siin.

Häkkerikultuur ei eelda täielikku loobumist tasu nõudmisest, ehkki kõrgeimalt hinnatud on just suurte tasuta asjade loojad. Inimene peab saama süüa, riideid ja arvuteid ning toitma perekonda, seega ei ole tasuta töötegemine mingi nõue. Ei tohiks ainult täiesti unustada oma panuse andmist häkkerikogukonda.

3. Igavus ja nüridus on kurjast

Igavat ja nüri korduvat tööd ei tohiks häkkerile anda, see on ressursside raiskamine. See on masinate rida, seepärast tuleks nii enda kui teiste häkkerite töö maksimaalselt ära automatiseerida. Erandiks on juhus, kui häkker ise valib rutiinse töö - sel juhul on tal tarvis oma ajusid puhastada. Kuid seda ei tohiks iialgi kellelegi peale sundida.

4. Vabadus on hea

Igasugune käsutamine takistab häkkerit probleemi lahendamisel ja on seega takistav tegur. Mitte et kogu autoriteet oleks halb - lapsi tuleb kasvatada ja kaakide koht on pokris. See on aga vabatahtlik leppimine, mitte peale surutud.

5. Suhtumine ei asenda kompetentsi

Õige suhtumine on hea, aga ei tee kellestki häkkerit (nagu ei saa palja suhtumisega vormel 1 piloodiks või kosmonaudiks). Tühi poosetamine paistab kohe läbi, kuid häkkerid austavad tõelist kompetentsi mistahes alal. Lisaks ei tee paha arendada kontsentratsioonivõimet ja mõtteteravust.

Tehniline pool

Eric Raymondi järgi on häkkeriks saamise tehnilised tingimused lühidalt järgmised:

1. Õpi programmeerima

See on häkkeri üks põhioskusi. Algajale soovitab ESR Pythonit või Javat, edasijõudnuile C-d, C++-i, Perli ja LISPi. Muidugi ei saa siin 100% retsepti anda - igaühe jaoks võib lahendus olla erinev. Siiski on üldiselt kehtiv soovitus hoiduda alustamast "kinnistest" ja ülemäära visuaalprogrammeerimisel baseeruvatest keeltest nagu Microsofti Visual-keeleperekond või Borlandi Delphi. Visuaalsus on teinekord kasulik abivahend, kuid mitte programmeerimise lahutamatu osa.

2. Hangi üks vabadest Unixitest (Linux või BSD) ja õpi seda kasutama

Vaba Unix kui kompleksne ja samas täiesti ligipääsetav operatsioonisüsteem on häkkeri jaoks möödapääsmatu töövahend ja ühtlasi õpikeskkond. ESR võrdleb DOSi, Windowsi või Maci taga häkkeriks püüdlejat inimesega, kes üritab tantsima õppida, raudrüü seljas (väikese möönduse võib teha MacOS X-ile, mis on ehitatud BSD Unixi põhjale ja nii osaliselt vaba). Ligipääs kõigile süsteemi funktsioonidele on primaarne, lisaks on Unix ka Interneti üks alustalasid.

3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi

Enamik häkkerikultuuri elutseb nurgatagustes, mitte peatänava äärsetes supermarketites. Veeb on üheks suureks erandiks - häkkerilooming, mida teab nüüdseks pea iga inimene. Veebilehe tegemise õppimine aga aitab kujuneda mitmetel headel harjumustel, mis aitavad edaspidises arengus. Üheks eriti oluliseks punktiks on oskus kirjutada head ja korrektset emakeelset teksti. Veebi puhul tuleks analoogiliselt programmeerimisega vältida alustamist graafiliste redaktoritega (eriti MS Frontpage, kuid ka Macromedia Dreamweaver ei ole päris algajale sobiv tööriist!). HTMLi arengust tulenevalt peaks kaasas käima ka standardi arenguga - käesoleval ajal tähendab see XHTMLi ja CSSi, kuid miks mitte ka XMLi valdamist.

4. Õpi selgeks inglise keel

Varem seda punkti eraldi välja ei toodud - ESR mainib, et kartis selle tõlgendamist ameerika kultuuriimperialismina. Tänaseks on aga selge, et inglise keel on selles sfääris tõepoolest sarnases seisus ladina keelega keskajal - seda räägivad omavahel eri emakeeltega häkkerid ning ka terminoloogia on selles enim välja arendatud.

Lisaks mainitud kutseoskustele mainib ESR ka n.ö. stiilipunkte, mis küll ei ole häkkerile otseselt kohustuslikud, kuid võivad kaudselt abiks olla. Näiteks:

Kuidas saada suureks

Nagu paljudes ürgkultuurides, kus raha ei tuntud, rajaneb ka häkkerikultuur eelkõige reputatsioonil. Igaühe lahendusi ja saavutusi hinnatakse kaaslaste poolt ning nemad on ka ainus instants, kes määrab konkreetse inimese positsiooni kogukonnas.

Antropoloogiliselt võib häkkerikultuuri nimetada ka "kingikultuuriks". Staatus ja reputatsioon ei tule mitte teiste üle domineerimisest, hea väljanägemisest või ihaldusväärsete asjade omamisest, vaid asjade äraandmisest. Häkker annab teistele oma aega, loovust ja töötulemusi ning saab vastu reputatsiooni ja respekti. Näide: Linus Torvaldsi mainimisel piisab vaid eesnimest - privileeg, mida on vähestel (muidugi aitab kaasa ka küllalt vähelevinud eesnimi).

Enim hinnatakse viit tegevust.

Lühidalt võib kasutada häkkeriks saamise protsessi kirjeldamiseks järgmist jaapani zeni klassikast pärit mõtet:

Tee leidmiseks
otsi meister
järgi meistrit
käi koos meistriga
mõista meistrit
saa meistriks

Allikaid:


Tagasi Kaku Akadeemia esilehele

Back to the Academy front page

1995-2024 Kaido Kikkas. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi või uuemaga.

GNU FDL Creative Commons BY-SA 3.0 Estonia

1995-2024, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike Estonia license v3.0 or newer.