... mis päris alguses oli, selle kohta on mitmeid versioone... :-)
Mis aga arvutustehnikasse puutub, siis ilmselt hakkas inimene arvutama üsna varsti peale loomist või siis puu otsast allatulekut. Üheks esimeseks teadaolevaks spetsiaalseks arvutusvahendiks näppude, puupulkade ja kivide kõrval oli abakus - arvelaua eelkäija, mida tunti Egiptuses juba 3000 aastat enne Kristust.
1500. aasta paiku olevat Leonardo da Vinci ehitanud (vaieldav!) esimese mehaanilise arvutusseadme - aritmomeetri. Too seade võimaldanud siiski vaid liitmistehet.
1640. aastal leiutab prantsuse matemaatik Blaise Pascal seadme, mida ta nimetab "aritmeetiliseks masinaks". Mitmed ajaloouurijad peavad just seda seadet arvuti esiisaks.
1650. (mõnedel andmetel 1621.) aastast pärineb selline tänaseni vanema põlvkonna inseneride seas kasutatav riist nagu arvutuslükati. Leiutajateks olid inglased Edmund Gunter ja Rev. William Oughtred. Tänapäevase lükati juures kasutatava liikuva akna lisas 1850. aastal prantslane Amedeé Mannheim.
1800 leiutab prantsuse kangur Jacquard esimese programmeeritava tööstussüsteemi - kangasteljed, millele anti muster ette perfokaartidel.
1822 ehitab Charles Babbage, üheks tänase arvuti isaks peetav inglane, "differentsiaalmasina" ja 1830. aastal "analüütilise masina".
1857 kasutab sir Edward Wheatstone (põhikohaga muusikainimene, tuntuks sai ka kui esimese akordioni konstrueerija) esmakordselt andmete salvestamiseks paberlinti - alguse saab linttelegraaf, kus morsetähestiku punktid-kriipsud kantakse aukudena kaherealisele paberlindile (punktid ühele, kriipsud teisele reale).
1905. aastast pärineb rootslase Willgodt Odhneri aritmomeeter, mille üht edasiarendust teab Felixina ka eestlaste vanem põlvkond.
1926 patenteeritakse pooljuhttransistor.
1936 leiutatakse Dvoraki klaviatuur - üks tänaseni kasutusel olevatest alternatiividest tavalisele QWERTY-klahvistikule.
1937 sõnastab briti matemaatik Alan Turing nn. Turingi testi - arvuti on intelligentne siis, kui arvutiga eemalt suhtlev inimene ei saa aru, et suhtluspartneriks pole inimene.
Selles küsimuses madistavad targad mehed tänase päevani. Milline oli siis ikkagi kõige esimene tänapäeva arvuti? Harilikult on enamlevinud variante kolm:
a) ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer) - käivitati 1943 USA-s Pennsylvania Ülikoolis John W. Mauchly (1907-80) ja J. Presper Eckerti (1919-95) juhtimisel. Siin on veel üks ajalooline vastasseis - nimelt ehitas mõni aasta varem oma arvutusseadme prototüübi ka Iowa State College'i professor John Vincent Atanasoff ja et Mauchly temaga kohtus, vaieldakse arvuti idee originaalsuse ja päritolu üle tänaseni. 1973. aastal tunnistas kohus Atanasoffi ja tema toonase assistendi Berry võitjaks ning tema ABC (Atanasoff-Berry Computer) maailma esimeseks digitaalseks elektronarvutiks, kuid ka see otsus pole leidnud ühest heakskiitu.
ENIAC oli kindlasti esimene puht-elektronarvuti ning soodsate asjaolude tõttu ka esimene praktilist kasutust leidnud üldotstarbeline arvuti.
b) Colossus - käivitati 1942 Inglismaal. Colossus oli eelkõige deshifreerimisvahend - teda kasutasid Bletchley Parki deshifreerijad sakslaste murdmatuks peetud Enigma-nimelise kodeerimisseadme koodide lahtimuukimisel ja ilmselt andsid sellega suure panuse sõjaõnne pööramisse liitlaste kasuks. Vaieldakse aga, kas Colossus oli arvuti või n.ö. "madalam" aparaat...
c) Konrad Zuse (1910-95) looming - 30. aastate Saksamaal ehitas arvuteid Konrad Zuse. Esimene arvuti, Z1 valmis aastail 1936-38, kuid hävines pommirünnakus (Märkus: 1986-89 ehitas nüüd juba auväärses vanuses leidur selle täpse koopia!). Tema parandatud (nüüd releedel põhinev) Z3 nägi ilmavalgust enne ENIACi - 1941. aastal. Autor üritanud oma loomingut pakkuda armeele V-2 rakettide juhtimiseks, kuid kindralid polnud huvitatud ning sõjalõpu kaoses hävines ka arvuti prototüüp. Z3 oli ENIACist "moodsam" seetõttu, et kasutas kahendsüsteemi - viimane töötas kümnendsüsteemis. Ka peavad paljud tehnikaajaloolased Konrad Zuse loodud Plankalkül-programmeerimiskeelt esimeseks nüüdisaegseks programmeerimiskeeleks (paljud seni esimeseks peetud keele ALGOLi funktsioonid olid seal juba olemas). Seega eeskätt muidugi sakslased, aga ka paljud teised uurijad peavad Konrad Zuset esimese tänapäevase arvuti loojaks. Samas aga puudub senini ühtne seisukoht - seega võib igaüks oma arvamuse ise kujundada....
1944. aastal valmis EDVAC - esimene arvuti, millel oli tänapäeva mõistes salvestatud programm.
1945. (mõnedel andmetel 1947.) aastast pärineb väljend "bug" - legendaarne naisprogrammeerija Grace Murray Hopper leiab arvutist viga otsides lülituste vahele ära surnud ja lühise tekitanud koi. Siit arendati ka väljendid debug ja debugger.
1948 luuakse UNIVAC, esimene ärilistel eesmärkidel valmistatud arvuti. Samal aastal patenteerivad Bell Labsi töötajad John Bardeen, Walter Brattain ja William Schockley esimese transistori (esimesed katsetused pärinevad juba eelnevast aastast).
1954 hakkab Texas Instruments tootma transistoreid kommertstootena.
1956 luuakse esimene transistoreil põhinev arvuti TX-O (Transistor Experimental Computer).
1958 töötatakse Texas Instrumentsis välja esimene integraalskeem.
1960 avab IBM New Yorkis esimese automatiseeritud tehase transitorite tootmiseks.
1963 müüb DEC esimese miniarvuti. Douglas Engelbart patenteerib arvutihiire.
1964 luuakse Dartmouthi kolledzhis BASIC.
1966 töötab IBM välja esimese ketassalvesti.
1967 teeb IBM esimese flopiketta.
1968 Douglas Engelbart demonstreerib Stanfordi Uurimisinstituudis kasutajaliidest, mis pruugib klaviatuuri, hiirt ja ekraaniaknaid. Robert Noyce ja Graham Moore panevad aluse Intel Corporationile.
1969 asutatakse AMD (Advanced Micro Devices Inc.). AT&T töötab välja Unixi. Xeroxi laborites töötatakse välja laserprinteri põhimõtteline skeem.
1970. Xerox asutab PARC-i (Palo Alto Research Center).
1971 töötab Niklaus Wirth välja Pascali. IBM võtab kasutusele 8-tollise "pehme" flopiketta.
1972. Intel teeb valmis esimese 8-bitise mikroprotsessori 8008 (taktsagedusega 200 kHz). Luuakse ATARI firma, mis toob turule esimese kommerts-videomängu Pong (nn. telekatennis; NL ajal müüdi siinkandis ka selle vene klooni, mida sai mängida ka tollastes "mängupõrgutes" ehk mänguautomaatide saalides 15 kopika eest). William H. Gates III ja Paul Allen loovad oma esimese firma nimega Traf-O-Data. Esitletakse uudseid 5,25 -tolliseid diskette.
1973. Gary Kildall kirjutab PL/M keele baasil uue operatsioonisüsteemi nimega CP/M (mida aastaid hiljem kasutas veel "Juku"-nimeline nõukogude uunikum). Esmakordselt mainitakse trükisõnas mikroarvutit. Bob Metcalfe töötab välja Etherneti võrguspetsifikatsiooni. IBM 3340 -kõvakettaseade koodnimega Winchester saab aluseks kõigile teistele "vintidele".
1974. Uued 8-bitised mikroprotsessorid: 8080 Intelilt ja 6800 Motorolalt. Dennis Ritchie saab valmis C (Brian Kernighani rolli üle vaieldakse; arendus algas 1969. aastal).
1975. Bill Gates ja Paul Allen kirjutavad oma BASICu ja hakkavad seda litsentseerima. Traf-O-Datast saab Microsoft. IBM tutvustab esimest kantavat arvutit. Ilmuma hakkab ajakiri "Byte". USA-s avatakse esimene arvutite jaemüügikett "Computer Store".
1976. Steve Jobs ja Steve Wozniak asutavad Apple'i ja hakkavad oma Apple I turustama konstruktorilaadses vormis kasutajatel endal kokkupanemiseks. Wang toob turule oma tekstiprotsessori, mis on kirjutusmasina ja arvuti omalaadne hübriid. Asutatakse US Robotics. Intel ja AMD sõlmivad ühilduvuskokkuleppe.
1978. Intel tutvustab 4,77 MHz 8086 protsessorit. Asutatakse Hayes Microcomputer Products, tuntud modemitootja.
1979. Ilmub VisiCalc, tänapäevaste tabelitöötlussüsteemide esivanem. Asutatakse Seagate ja 3Com. Tutvustatakse IBM 3800 laserprinterit ja esimest 16-bitist mikroprotsessorit Motorola 68000.
1980. Microsoft proovib luua AT&T Unixist (!!!) 8086-versiooni ja tuleb lagedale XENIX OS-i nimelise Unixi klooniga, kuid siis avastab Seattle Computer Productsi nimelise naaberfirma projekti oma operatsioonisüsteemi loomiseks ning hakkab seda endale kauplema. Projekti nimeks on algselt QDOS (Quick and Dirty Operating System), hiljem nimetab SCP selle 86-DOSiks. Paralleelselt peab MS läbirääkimisi IBM-iga, varustamaks nende arvuteid oma operatsioonisüsteemiga. Seagate toob turule 5,25" Winchester-kõvaketta, Sony töötab välja 3,5-tollise disketi. Intel tutvustab 8087- matemaatikaprotsessorit ning Philips ja Sony töötavad välja CD-audiostandardi.
1981. Microsoft saab korporatsiooniks ning omandab (viisi üle vaieldakse) SCP DOSi, nimetades selle MS-DOSiks. Tootmisliinilt tuleb esimene IBM PC. Novell loob tänapäevase kohtvõrgu esimese eellase, mis võimaldab andmevahetust eri arvutite kõvaketaste vahel. Asutatakse Silicon Graphics. Intel ja AMD jätkavad endiselt koostööd protsessorite vallas.
1982. Intel tutvustab 6-MHz 80286-mikroprotsessorit. IBM PC-d turustatakse algselt CP/M-86 operatsioonisüsteemiga, kuid Microsoft toob turule MS-DOS 1.1 ja saavutab sellele püsiva koha IBM PC süsteemina. Asutatakse Sun ja Adobe. Ilmub esimene IBM PC kloon. Mouse Systems hakkab pakkuma IBM PC-le mõeldud hiirt. Philadelphias asuv Drexeli ülikool läheb ajalukku nõudega, et igal tudengil oleks personaalarvuti.
1983. IBM toob turule PC XT , Apple vastab omalt poolt Lisa ja IIe väljalaskmisega (Macintoshi täpse väljalaskeaasta üle vaieldakse - 1983 või 1984). Microsoft tutvustab Windowsi algvarianti. Asutatakse Compaq, Borland ja Electronic Arts. Wang loob SIMM- mälumooduli. Bjarne Stroustrup töötab välja C++. Tarkvaraturule ilmuvad Lotus 1-2-3, Wordperfect 3.0 ja Multi-Tool Word (MS Wordi eellane), Novell Netware'ist saab esimene PC-de võrgu-operatsioonisüsteem.
1984. IBM laseb välja PC AT, IBM Portable PC ning EGA graafikaadapteri. Philips hakkab tootma PC-dele CD-ROM-e. Silicon Graphics alustab võimsate 3D-graafikatööjaamade tootmist. HP toob turule LaserJet -printeriseeria. MIT-is töötatakse välja X Window System.
1985. Apple'i asutaja Steve Jobs lahkub (lüüakse minema?) firmast ja asutab NeXT Inc-i. Microsoft üllitab Windows 1.0
1986. IBM PC AT saab 8 MHz protsessori. Microsoft annab välja MS-DOS 3.2.
1987. Sun tutvustab SPARC-tööjaama, IBM demonstreerib 20 MHz taktsagedusega 386 PC-d. IBM loob PC-DOS 3.3, Microsoft toob turule Windows 2.0 ja Windows/386, ühiselt tuuakse avalikkuse ette uus operatsioonisüsteem OS/2. Ilmub VGA graafikastandard. Inteli ja AMD rahumeelne koostöö saab otsa - toimub esimene kohtuvaidlus.
1988. Intelilt 25 MHz 386DX ja 16 MHz 386SX. SCSI-liidesestandard leiab ametlikku tunnustust. Microsoftilt ilmub MS-DOS 4.0. Spectrum Holobyte paneb aluse ühe tuntuima arvutimängu - Tetrise võidukäigule (üht selle klooni mängis allakirjutanu samal aastal eestikeelsena Totruse nime all; selles peeti isegi TTÜ meistrivõistlusi). Asutatakse Creative Labs (tuntud eelkõige SoundBlaster- tooteseeria järgi). HP alustab DeskJet -printeriseeria tootmist.
1989. Intelilt ilmub 486-protsessor. Pannakse alus PCMCIA standardile. Creative Labs toob turule SoundBlasteri.
1990. Ilmub MS-Windows 3.0 - seeria esimene arvestatav toode. IBM töötab välja XGA graafikastandardi.
1991. Linus Torvalds saadab uudisegruppidesse teate "uue Unixi-laadse operatsioonisüsteemi" loomisest - Linuxi sünd. Microsoft arendab Windowsi ja OS/2 ideid segades välja Windows NT 3.0, ilmub ka MS-DOS 5.0. Creative Labsi SB Pro Deluxe'ist saab esimene PC stereohelikaart ja HP ScanJet IIc-st esimene värviskanner. Intel tutvustab PCI-siinistandardit. Internetti lubatakse kasutada kommertseesmärkidel - algul tekib E-turundus, siis ka E-kaubandus ja E-äri.
1992. Microsoftilt ilmub Windows 3.1. William H. Gates tunnistatakse USA rikkaimaks inimeseks.
1993. Intel esitleb Pentium-protsessorit. Pinnacle Micro esitleb CD-R-i. Microsoftilt ilmub NT 3.1. Windowsi tarkvara müügimaht ületab esmakordselt DOS-i oma. Mitme suurfirma ühistööna töötatakse välja Plug-and-Play standard.
1994. Ilmub Windows 3.11 (for Workgroups), NT 3.5 (Workstation ja Server -versioonid) ja viimane MS-DOS: 6.22. Apple töötab välja QuickTime -multimeediastandardi. Luuakse Netscape 1.0. Motorola, Apple ja IBM üritavad luua riistvaraplatvormi, mis toetaks kõiki levinud operatsioonisüsteeme peale Windowsi. Iomega töötab välja ZIP-kettad. Intel tunnistab, et ca 2 miljonil müüdud Pentium-protsessoril on probleeme ujukomatehetega.
1995. Microsoft teeb Netscape'ile ettepaneku mitte luua oma brauserist Windowsi versiooni. Netscape'i keeldumine vallandab nn. brauserisõja. Intel toob turule P6 (Pentium Pro) protsessori. Microsoftilt ilmub Windows 95, Office 95 ja NT 3.51. DVD-standardi esmatutvustus.
1996. Microsoftilt ilmub NT 4.0 ja Office 97 esmaversioon. Netscape'i Navigator 2.02-le vastukaaluna toob MS välja esimese reaalselt kasutatava Internet Exploreri v2.0.
1997. Microsofti monopoli-kohtuasja algus.
1998. Intelilt ilmub Pentium II -protsessor. Microsoft annab välja Windows 98. Netscape kuulutab oma Navigatori lähtekoodi vabaks, aasta lõpus ostab AOL Netscape'i ära. Apple toob välja iMac-i. Võrgufirmade aktsiate maruline tõus USA turul, võrguäri buumi algus.
1999. Intel tutvustab Pentium III -protsessorit, AMD vastab Athloniga. Microsofti kohtuasi jätkub - leitakse, et firma on taotlenud monopoli ja kahjustanud tarbijate huve. MS saab aasta lõpuks valmis Windows 2000.
2000. Y2K "Suur pauk" jääb siiski olemata. Protsessorite taktsagedused ületavad 1 GHz. Win 2000 SR-1 parandab ca 300 algvariandis esinenud viga. WordPerfect Office 2000 for Linux on koos StarOffice'iga esimene tõsine Linuxi kontoripakett.
2001. Protsessori taktsagedused lähevad üle 2 GHz, Tarkvaraturul jätkub Microsofti ülemvõim (ilmub Win XP ja Office XP), kuid Linuxi kontorirakendused muutuvad üha enam tõsiseltvõetavamateks. StarOffice muutub kommertstooteks, millele luuakse vaba paralleelversioon OpenOffice. Macintoshi versioon X sulatab kokku traditsioonilise Maci ja Unixi.
2002: Neti jaoks pole mõneski kohas enam traate vaja. Tshiili ja hiljem ka Venetsueela näitavad MSile viisakalt ust - pretsedent vaba tarkvara levikuks riiklikul tasandil. Eestis toob BSA kampaania "Ära riski - ela pingevabalt" Windowsilt Linuxile üle nii mõnegi äraehmatatud arvutihuvilise. Sülearvutid jõuavad tavakasutaja jaoks kättesaadavasse hinnaklassi.
2003: Wireless-võrgud levivad kiiresti, ka püsiühenduste hulk kasvab - kuid juba on näha ka asja pahupool viiruste ja muu pättvara näol. Madin vaba tarkvara ümber jätkub - Microsoft kaotab SuSEle laialt vastukaja leidnud konkursi Müncheni linnavalitsuse tarkvaraga varustamiseks, vaba tarkvara jätkab kiiret levikut ka paljudes arenguriikides. Vastiku liigutusega saab hakkama SCO, kelle kehv finantsseis viib väljapressimise teele - alustatakse protsessi Linuxi vastu, mille 2.4 kernelis olevat osa koodi SCO intellektuaalomand (protsessi tegelikuks motiiviks pakutakse soovi panna IBMi end tüli vältimiseks üles ostma - tegelikult pole SCO ühtegi tõestust seniajani esitanud). Kaheaastaseks saanud Openoffice.org hakkab riigiasutustest MS Office'it välja tõrjuma (mitmed vastavad otsused alates Vabariigi valitsusest ja lõpetades ülikoolidega). Aasta lõpus ilmub Linuxi uus 2.6 kernel, millega paraneb tublisti uute väljundseadmete tugi. Aasta algupoole GPRS-vaimustusele tõmbavad sidefirmad hinnatõusuga vee peale. 2004: SCO'l kipub aur otsa saama (2.4 kernel, kaebuste põhiohver, hakkab ka vaikselt minevikku vajuma). Euroopas käib lahing tarkvarapatentide ümber, Richard Stallman käib Euroopa-kampaania raames ka Tallinnas. Microsoft teeb Eestile "soodsa pakkumise". Püsiühenduste hinnad jätkavad Eestis langustrendi. Uued 2.6 kerneliga Linuxi distrod. Kauaoodatud Windows XP SP2 sisaldab omajagu auke, Longhorn aga viibib endiselt. Esmakordselt annab tõsise probleemina endast märku võrguräkit - eriti Inglismaal saavad mitmed võrguäriga tegelevad firmad väljapressimiskirju peamiselt Ida-Euroopa päritolu kuritegelikelt rühmitustelt; nõutakse raha ja keeldujate võrgusüsteemid lubatakse halvata. Endiselt jätkub sõda viiruste ja rämpspostiga.2005 – Euroopas saavad tarkvarapatentide pooldajad lüüa, EP võtab kogu seaduse päevakorrast maha. Pättvaranuhtlus Windowsi süsteemides jätkub. Longhorni/Vistat pole endiselt (ilmub hetkeseisuga 2006. aasta alguses). Algselt kevadel ilmuma pidanud OpenOffice.org 2.0 lükkub sügisesse. Mac annab Eesti turul natuke tugevamini märku. Brauseriturul jätkub Firefoxi surve IE-le.
2006 - ???Erinevad autorid loevad Interneti ajaloo algust eri sündmustest. Mõned leiavad, et algus sai tehtud [L] Atlandi-aluse telegraafikaabli paigaldamisega 1866 (tegelikult paigaldati esimene kaabel juba 1858. aastal, kuid see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aasta kaablid seevastu olid kasutusel üle 100 aasta). Teised mainivad tänase küberkultuuri esiisadena ameerika raadioamatööre I maailmasõja päevilt - sõna [L] "häkker" tähistas esialgu just neid tehnikafänne, kes USA armee raadiosidet pealt kuulasid ja segasid; ka tänaste andmekaitseseaduste esivanem, USA 1927. aasta [L] Radio Act, sätestas ühe peamise eesmärgina nende ohjeldamise. Kolmandad leiavad, et kogu protsessi vallandas NL poolt 1957. aastal kosmosesse saadetud "Sputnik 1", mis põhjustas ameeriklastes paraja ärevuse ja sundis tunduvalt forsseerima teadusuuringuid.
Tänasele Internetile iseloomulikke nähtusi ja termineid võime sellest varasemast ajastust leida teisigi. Mõned näited:
Praktilise alguse koha pealt on aga enamik autoreid ühel meelel - selleks loetakse "Sputniku" stardi järgset USA riigikaitsealaste uuringute forseerimist 50. aastate lõpul. 1958 võeti vastu [L]National Defense Education Act - riigi finantseeritud õppelaenuprogramm kaitsesfääri teadlaste väljaõppeks. 1959. aastal eraldati selleks 5 miljardit dollarit, 1964. aastaks oli summa kerkinud 13 miljardile. Selle programmi abil rahastatud organisatsioonide hulka kuulus ka [L]Advanced Research Projects Agency (ARPA) - USA tollaste parimate ajude ühendus, mis pidi leidma tehnoloogilise kaitsekilbi kardetud kosmilise rünnaku vastu (tõsi, varsti lisandus NASA ja tekkis võistlus finantside pärast, mis ARPA võimalusi mõnevõrra kärpis). Alustati uuringuid erinevaid kaitsekompleksi osi ühendava võrgu loomiseks, mille tähtsaimaks, kohe alguses sisse programmeeritud omaduseks oleks võime "töötada ka poolsurnuna" - võrk pidi suutma säilitada oma funktsionaalsuse ka NL raketirünnaku järgselt.
Lahendus, mille esmase teooria formuleeris [L]dr. Leonard Kleinrock MIT-is 1961. aastal ning algse praktilise realisatsiooni esitas [L] Paul Baran 1964. aastal, seisnes lühidalt järgmises. Kogu sideseansi sisu hakitakse tükkideks (mida hiljem hakatakse nimetama pakettideks). Iga tükk, millele on lisatud sihtkoha aadress, läbib paljudest arvutitest ja liinidest koosneva sidekanali. Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks.
Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. Sellest ajast pärineb ka tuntud [L]kirjeldus, kuidas California Ülikooli (UCLA) professor Kleinrock ja tema tudengid üritasid end Stanfordi arvutisse logida:
"Panime ühenduse käima", meenutab prof. Kleinrock, "sisestasime tähe L ja küsisime kolleegidelt: "Kas te näete L-i?" "Jah, näeme", tuli vastus. Siis sisestasime O ja küsisime jälle: "Kas te näete O-d?" "Jah, näeme", vastati jällegi. Siis sisestasime G ja masin kukkus kokku..."
Hipiaja kõrgpunktis sündinud ARPAnet kujunes paljus välja tänu noorte, "karvaste" ja hakkajate entusiastide tööle. Ehkki töös osales nimekaid professoreid, andsid ARPAnetile ja ka hilisemale Internetile näo just õpipoisid - peamiselt tudengid, kes väsimatult uusi ideid genereerisid ja neid katsetasid. Siit on alguse saanud Internetti kui omalaadset ühiskonda iseloomustav vabameelsus, vastuseis igasugusele kontrollimispüüdele (neid võrku iseloomustavaid nähtusi käsitleme pikemalt järgmistes loengutes).
Üheks põhiprobleemiks oli leida viis, kuidas panna võrgus olevad erinevad arvutid omavahel suhtlema. Loodi rida protokolle (NCP jt), mille juures hakati kasutama kihilist lähenemist - madalamad kihid kandsid hoolt füüsilise ühenduse ja võrgu toimimise, kõrgemad aga erinevate rakenduste (Telnet, FTP) eest. 1974. aastal loodi [L] Transmission Control Program (TCP; hiljem nimetatud Transmission Control Protocol'iks), millest neli aastat hiljem eraldati omaette komponendina Internet Protocol (IP) ja sündis tänaseni Interneti aluspõhjaks olev [L] TCP/IP protokoll.
Uus sidekanal oli niisiis sündinud - kuid rakendusi veel nappis. 1969-70 luuakse Belli firmas kaks tänase Interneti tugitala - [L] programmeerimiskeel C ja operatsioonisüsteem Unix. 1971 õnnestub Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil [L]saata tekstisõnum ühest arvutist teise - E-post oli sündinud. Peagi kirjutas Tomlinson esimese algelise elektronpostisüsteemi. Aasta hiljem pakub ta oma veidi muudetud süsteemi ARPAnetile, kus see saavutab kiiresti populaarsuse. Kasutusele tuleb teletaibilt ülevõetud (kuid juba varem kaubanduses kasutusel olnud [L] sümbol @ (tähenduses "at" - juures). Samal 1972. aastal leiab aset ka esimene arvutite omavaheline [L]suhtlusseanss üle võrgu - Stanfordis asuv "psühhopaat" arutas oma "probleeme" Massachusettsis asuva "psühhiaatriga". Ilmub ka esimene Telneti spetsifikatsioon.
1973. aastal saab tollane ARPAnet esimesed rahvusvahelised liikmed Inglismaalt ja Norrast - kasutusele tuleb termin "Internet", ehkki esialgu mitte praeguses tähenduses. Bob Metcalfe esitab Harvardis oma [L]doktoritöös Etherneti põhialused ja luuakse esimesed Ethernetil põhinevad võrgud. Ilmub FTP spetsifikatsioon. UIUC-i PLATO ajajaotussüsteemile lisatakse Notes-nimeline programm, mis võimaldab panna tekste võrku lugemiseks. Kujuneb esimene n.ö. [L] virtuaalkogukond, Notes saab BBS-ide esiisaks.
1975. aastal luuakse esimesed [L] meililistid ning ilmub [L]"Jargon File", küberkultuuri ühe alusdokumendi esmaversioon. Järgmisel aastal tuleb kasutusele UUCP (Unix To Unix Copy) protokoll, huvitava faktina võib veel mainida esmakordset meilikasutamist riigipea - Briti kuninganna Elizabeth II poolt.
Paljude heade ja kasulike nähtuste kõrval areneb ka pahupool. Mitmed uurijad on leidnud, et Vietnami sõda (1965-75) ja [L] Watergate'i afäär (1972-74) purustasid paljude ameeriklaste illusioonid ja ka usu oma riigivõimu. Kräkkimine ja "phreaking" saavad alguse siit. 1975 tuleb turule esimene mikroarvuti, [L] Altair 8800, millele Paul Allen ja Bill Gates kirjutavad BASICu ning esmakordselt hakkavad tarkvara eest ka raha küsima - alguse saab tänaseni kestev filosoofiline lõhe kahe lähenemise vahel.
70-ndatel kujunes USA-s 3 eri tehnoloogiatel baseeruvat võrku - ARPANet (kaablid), ALOHANet Hawaiil (raadio) ja SatNet (satelliitside). 1977 saadeti esimene teade üle kolme võrgu, kasutades TCP-protokolli.
1978 - Ward Christensen ja Randy Suess avavad Chicagos esimese BBS-i ([L] Computerized Bulletin Board System, CBBS). Järgmisel aastal näeb ilmavalgust [L] Usenet ja Essexi ülikoolis avatakse [L]esimene MUD. Palju vastakaid arvamusi tekitab esialgu Kevin MacKenzie soovitus ilmestada kuiva võrguteksti emotsioone näitavate märkidega - üsna varsti aga saab emootikonide kasutamine üldiseks praktikaks.
1982. aastal saab TCP/IP ametlikult ARPAneti "põhjaks", esmakordselt määratletakse Internet tänases tähenduses kui võrkude võrk. Norra ja Inglismaa lahkuvad ARPAnetist ja asendavad kaabliühenduse satelliidipõhise ühendusega (ARPAnet ise tegutses veel mõnda aega ja lõpetas tegevuse 1990. aastal). 1983 saab alguse [L] Fidonet (enne Interneti levikut oli üksjagu populaarne ka Eestis - telefonikõned olid ET- eelsel ajastul ju tasuta!). Etherneti tehnoloogial põhinevad kohtvõrgud levivad kõikjal ja aitavad omakorda kaasa Interneti levikule. Stanfordis võetakse kasutusele esimene nimeserver (NIC) ja aasta hiljem esimene domeeninimeserver (DNS).
1985. aastaks oli Interneti põhiteenusteks kujunenud E-post, Telnet, FTP ja Usenet, lisaks veel mõned väiksemad rakendused. USA-s ja Inglismaal kostis üha enam hääli, mis nõudsid ligipääsu Internetile kõigile soovijaile akadeemilises sfääris.
1989. aastal sai Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) Sveitsis netiühenduse. Üks kohalikest teadlastest, [L] Tim Berners-Lee oli juba 80. keskpaigast tegelnud mittelineaarse tekstiesituse meetoditega ja esitas oma vastava uurimistaotluse 1989. aasta märtsis. Asjad ei läinud aga päris libedalt ja ta esitas oma taotluse 1990. aasta novembris teistkordselt. Järgneva aasta jooksul sai ta oma uuringutele siiski toetuse ja 1992. aastaks kasutati [L] Berners-Lee hüpertekstimeetodit ja brauserit tuumauuringute dokumentatsiooni levitamiseks. FTP kaudu aga levis brauser ka Internetti ning samalaadseid katsetusi hakati tegema üle maailma.
Suur osa on siin ilmselt kahel tolleaegsel tehnikasaavutusel. 1991. aastal soomerootsi tudengi [L] Linus Torvaldsi poolt loodud Unixi-laadsel operatsioonisüsteemil Linux, millest tänaseks on saanud tõsine võistleja suurtele kommertssüsteemidele. Ja tuleks tegelikult tunnistada ka paljukirutud Windowsi positiivset rolli - just "windoosast" sai suure osa inimeste jaoks graafilise kasutajaliidese sünonüüm, veeb aga on suure osa oma menust võlgu just graafilisusele ja atraktiivsusele.
Üheks eespoolmainitud moel "veebindusega" tegelejaks oli National Center of Supercomputing Applications (NCSA), kus töötas ka mees nimega Marc Andreessen. 1993. aasta, mil NCSA lasi välja Mosaici, kujunes murranguliseks. WWW laia leviku tõttu jäi teise samalaadse hüpertekstisüsteemi [L] Gopher, mis lasti välja 1991. aastal, üsna lühiajaliseks.
Internetist ja veebist sai kiiresti moesõna, soliidsed ajakirjad ja ajalehed kirjutasid üksteise võidu uuest leiutisest. 1994. aasta märtsis lahkus Marc Andreessen NCSAst ja asutas Netscape Communicationsi. Sama aasta alguses esitab Washingtoni Ülikooli tudeng [L] Brian Pinkerton ühel seminaril uut tüüpi rakendust nimega Webcrawler, mis oli mõeldud veebist info otsimiseks. Webcrawlerist saab Pinkertoni väitekirja teema ja ühtlasi esimene veebi-otsingumootor Internetis. Umbes samal ajal hakkavad kaks Stanfordi tudengit (jälle!), [L] David Filo ja Jerry Yang, oma huvitavate võrguaadresside põhjal koostama võrgukataloogi, mida nimetavad "Yet Another Hierarchical Officious Oracle" ehk lühemalt YAHOO. Lingikogust sai tänini toimiv ja väga laialt kasutatav veebikataloog, pluss veel koostöös Netscape'iga ka väga tulutoov äriettevõte.
Interneti ja veebi populaarsuse plahvatuslik kasv nõudis ka suuremat tähelepanu seni küllaltki kaootiliselt kasvanud võrgu arengu koordineerimisele - loodi uued organisatsioonid nagu [L]InterNIC domeeninimede jagamiseks (1993) ja [L] World Wide Web Consortium (W3C) veebi arengusuundade määratlemiseks (1994). 1995. aastasse jääb kahe tänaseni arvestatava süsteemi sünd - loodi programmeerimiskeel [L] Java ning ilmus veebiserveri [L] Apache esmaversioon (ka hilisemate suursoosikute PHP ja MySQLi algvariantide ilmumine jääb sellesse aega).
Veebis leiduva materjali kontrollimatus ja "seinast seina" sisu pahandas USA võimumehi ning esimese nendepoolse käiguna pakuti 1995/96. aastal välja [L] Communication Decency Act (CDA) - tulemuseks oli ülevõrguline protestilaine, mis sundis võimuesindajaid tagasi tõmbuma. Järgmisel aastal aga tehti uus katse COPA-ga (Child Online Protection Act) - mingis vormis läks see läbi, kuid praktilist tsensuuri siiski kehtestada ei õnnestunud ja [L]maadejagamine jätkub tänini.
Vastukaaluks võrgus süvenevale ärimeelele ja kontrollimaaniale avaldas ansambli Grateful Dead endine laulutekstikirjutaja John Perry Barlow [L] "Küberruumi iseseisvusdeklaratsiooni", mis tõstis taas prioriteediks võrgu esialgsed hoiakud ja väärtused.
Kui tarkvaratööstuse hiiglane Microsoft oli seni suhtunud Interneti küllaltki üleolevalt ja pidanud seda eelkõige puberteetikute mänguasjaks, siis Netscape'i majanduslik edu ja omapoolne arusaamisele jõudmine võrgu tähtsusest pani firma 1996. aastal oma turustrateegiat kõvasti revideerima ja suunama suure osa ressurssidest võrgutoodete arendamisele (eelnevalt tehti kaks edutut pingutust - esmalt üritati [L] Netscape'i keelitada oma brauserit Windowsi jaoks mitte tegema, seejärel loodeti Microsoft Networkiga Internet üle trumbata). Tulemuseks oli nn. brauserisõda Netscape'iga, mis kestab mingil määral tänini, ehkki Microsofti võimsus ja rikkus on viimasel ajal kippunud vaekaussi nende kasuks kallutama. Tuleb siiski arvata, et viimast sõna pole veel öeldud, kuid igal juhul on selge, et võitnud on eelkõige tarbijad (Microsofti sundimine midagi tasuta levitama on iseenesest juba sündmus omaette :) ).
Viimase paari aasta märksõnadeks võiks olla veebi tugev kommertsialiseerumine (see algas tegelikult juba 1996. aasta paiku), multimeediatehnoloogiate (RealAudio, Flash, MP3) kiire levik ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Interneti omanäolisus ja erijooned muude meediakanalitega on siiski säilinud, niisamuti häkkerivaim ja küberkultuur, mis arenevad koos Internetiga edasi. Lisaks on vaba tarkvara, mis pärit Internetiga samast ajastust ja ideedest, hakanud üha jõulisemalt konkureerima kommertslahendustega.
Mis saab edasi? Üsna huvitav on jälgida kahe vastandliku tendentsi arengut ühelt poolt kestab Microsofti ja teiste suurfirmade ülemvõim, teisalt ei suuda isegi nende miljardid anda lõplikku hoopi alternatiivsele vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi liikumistele. Kui kaua kaksikvõim kestab ja kuhu poole asi kaldub, näitavad lähiaastad. Täiesti võimatu pole ka kahe erinevatel põhimõtetel baseeruva võrgu teke tulevikus - ühel pool firmade kontrolli all olev, poliitiliselt korrektne, piiritletud ja suhteliselt turvaline kommertsvõrk, teisel spontaanselt arenev "vaba maailm". Kahjuks on aga veel üks alternatiiv: solgisurm... Eks elu näitab.
1995-2012, Kaido Kikkas
Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud kas GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või uuemaga (Litsentsi ingliskeelne täistekst) või Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga
1995-2012, by Kaido Kikkas. This document is distributed under either GNU Free Documentation License (v1.2 or newer) or Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia license.